Eesti-Vene piirileping saab allkirjad mai keskel Moskvas
Eile andis Vene saatkond Eesti välisministeeriumile üle Vene välisministri Sergei Lavrovi ametliku kutse kahe riigi piirilepingu allkirjastamiseks.
“Me võtame selle ettepaneku vastu. Praeguse seisuga võiks piirilepped – ehk siis nii maismaa- kui ka merepiirilepe – saada allkirjad 18. mail,” teatas Paet eile riigikogus. Vahepealse kahe nädala jooksul tuleb tema kinnitusel Eesti ja Vene ekspertide koostöös täpsustada mõned tehnilised küsimused. Viimasest piirileppe parafeerimisest on möödas aastaid, mistõttu on vaja täpsustada paar tehnilist nüanssi ja uuendada aastaarve, selgitas Paet.
“Kindlasti aitab see samm edendada Eesti ja Venemaa kahepoolseid suhteid,” uskus välisminister. “Samuti on see teetähiseks Euroopa Liidu ja Venemaa strateegiliste partnerlussuhete arengus.”
Lätil lepinguni veel aega
Tõenäoliselt saab ajalooline paber allkirjad Vene välisministeeriumis, kuigi detailid ei ole veel paigas. Rahvusvaheline tava näeb ette, et säärastel puhkudel lüüakse kokku šampanjaklaase, mida ei pea aga, vastupidiselt vene kombele, põhjani jooma.
Läti ja Venemaa plaani sõlmida piirileping 10. mail nurjasid Lätis üles kerkinud põhiseaduslikud probleemid. Kuna naaberriigi põhiseadus räägib Läti ajaloolistest, sõjaeelsetele piiridele vastavatest maakondadest, taotles Läti Venemaalt sellega arvestamist. “Venemaa on praegu võtnud seisukoha, et seni, kuni Läti jääb deklaratsiooninõude juurde, ei ole ta valmis lepingut sõlmima,” ütles Paet. Välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste kinnitusel ei lähe Eesti Moskasse ühegi lisapaberiga. “Pole olemas ega ettevalmistamisel mingeid lisadeklaratsioone. Kirjutatakse alla kahele lepingule,” ütles Halliste.
Res Publicasse kuuluv väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson leidis, et mõistlik oleks välisministrite kohtumise eel mõlema piirilepingu täistekst avalikustada.
“Üldiselt on rahvusvaheline tava selline, et enne lepingute sõlmimist neid väga laialt ei levitata,” vastas Paet. 18. mai kujuneb aga leinapäevaks paljudele Kagu-Eesti inimestele, kes on piirilepingu vastu võideldes kogunud üle 12 000 protestiallkirja. “Kuupäeva kinnitamine annab meile hoogu juurde. Oodata on mitmeid meeleavaldusi,” tõdes Seto Kongressi vanematekogu liige Ilmar Vananurm.
Piirileping vajab ka mõlema riigi parlamentide heakskiitu. Rahvaliitlane Janno Reiljan ei kippunud pakkuma, millal Vene duuma lepingu ratifitseerib. “Vene poliitika on nii müstiline ja ettearvamatu, et ei sooviks ennustada,” muigas Reiljan. “Venemaal on aga lepet rohkem vaja kui meil. Seega usun, et probleeme ei tule.”
Ilmselt hakkab Eesti juba tänavu korralikult tähistama oma idapiiri, mis hakkab kulgema mööda ajutist kontrolljoont. Lepingu sõlmimisel saab Eesti tagasi näiteks Värska kandis asuva Saatse saapa. Eesti ja Venemaa vaheline piir on kokku 442,2 kilomeetrit pikk: maismaal 138 kilomeetrit, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 124,2 kilomeetrit, Narva jõel 76,4 kilomeetrit ja merel 120 kilomeetrit.
Kümme aastat murrangu ootel
Seni veel sõlmimata Eesti- Vene piirilepingu juured ulatuvad 1994. aastasse, kui presidendid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin sõlmisid Moskvas nn juulilepped. Kui Venemaa ongi Jeltsini 1994. aasta ukaasi alusel piiri välja ehitanud, siis Eestil pole seni olnud alust piiri õiguslikult sätestada ega tähistada.
Piirilepingu tekst on sisuliselt valmis juba 1996. aasta novembrist, kui Petroskois kohtusid tollased välisministrid Siim Kallas ja Jevgeni Primakov ning lepingu esimest korda parafeerisid.
Allakirjutamiseks on lepped olnud valmis 1999. aasta märtsist. Tollal, pärast Venemaa soovi lisada kokkuleppesse tehnilisi täpsustusi, parafeerisid Peterburis lepingu Eesti ja Vene piiriläbirääkimiste delegatsiooni juhid Raul Mälk ja Ludvig Tšišov. Viimase kuue aasta jooksul on lepingute ajaloos olnud korduvalt nii surnud punkte kui ka Vene poole katteta lubadusi. Euroopa Komisjon on Venemaaga suheldes 1998. aastast saadik pidevalt üles tõstnud Eesti ja Lätiga puuduva piirilepingu küsimuse. Viimastel aastatel on see olnud alati teemaks ka EL-i ja Venemaa tippkohtumistel.
Piirilepingu sõlmimisest kõneldi ka jaanuaris presidentide Arnold Rüütli ja Vladimir Putini ning Venemaa õigeusukiriku juhi patriarh Aleksius II kohtumisel. Rüütel sai siis Putinilt nõusoleku allkirjastada leping enne 10. maid, millest Vene pool hiljem taganes.
