Eesti Pank peab ka pärast eurole üleminekut tagama riigis piisavad sularahvarud ning seetõttu ollakse valmis vajaduse uusi münte juurde tellima.

„Juurde poleks Eesti Pangal vaja tellida münte juhul, kui juurdevool muudest riikidest kataks nõudluse kasvu. Senine praktika näitab, et selline juhtum senistes euroriikides on pigem erand kui reegel ja ka siis tavaliselt ainult konkreetsete nimiväärtuste osas,“ rääkis keskpanga sularaha- ja turvaosakonna juhataja asetäitja Andres Nuu.

Eesti rahvusliku küljega euromünte on tellitud 194 miljonit ning vermitav kogus katab varuga kogu üleminekust tuleneva vajaduse.

„Hetkel vermitavatest euromüntidest jätkub vähemalt üleminekust tuleva nõudluse rahuldamiseks ja kindlasti ka aastaks 2011. See, kui pikaks ajaks varusid peale seda jätkub, sõltub nõudlusest,“ ütles Nuu.

„Senine praktika Eesti müntidega on näidanud, et nõudlus võib olla väga erinev. Nominaalidest tellime rohkem väiksema nimiväärtusega euromünte ning vähem suurema nimiväärtusega münte,“ lisas ta.

Nuu nentis, et kuna Eesti euromündid, nagu ka kõikide teiste riikide euromündid, on kehtivad kogu euroala ulatuses, siis kindlasti võib tulevikus Eesti euromünte ka mujal riikides kohata. „Ilmselt toimub segunemine eeskätt Soome müntidega,“ jätkas ta.

Eesti euromündid vermitakse Soomes

Eesti euromündi rahvusliku külje kujunduse autor on Lembit Lõhmus, kes võitis 2004. aastal korraldatud kujunduskonkursi. Kujundusvõistlusele esitatud 134 tööst valis ekspertidest koosnev žürii 10 tööd, mis pandi telefonihääletusele. Nädala väldanud hääletusel anti 45 453 häält, millest 12 482 häält läks Lõhmuse kujunduse toetuseks.

Eesti kontuur on 1- ja 2-eurosel mündi pinnast kõrgemal (positiivne) ja kontuuril on kajastatud ka Eesti reljeefi. Väiksematel müntidel on Eesti kontuur mündi pinnast madalam (negatiivne) ja euro sendimüntidel pole kujutatud Eesti reljeefi.

Erinevus on ka 1- ja 2-eurose vahel: 2-eurosel on kujutatud Eesti põhjapoolseim äärmuspunkt Vaindloo saar ja läänepoolseim äärmuspunkt Nootamaa saar (laid), mis koos maismaapiiril paiknevate Naha lähedal asuva lõunapoolseima ja Narva linnas asuva idapoolseima äärmuspunktidena kajastavad Eesti maismaa territooriumi ulatuvust ilmakaarte suhtes. Seda ulatuvust ei ole kajastatud 1-eurosel.

Eesti Pank korraldas euromüntide vermimiseks 2005. aastal rahvusvahelise konkursi, mille võitis Mint of Finland.