Haridusminister Tõnis Lukase korraldusel olukorra analüüsimiseks loodud töörühma esialgse aruande kohaselt vajab Eesti EL-iga ühinedes umbes 80 tõlki, kes valdavad kahte võõrkeelt.

Euroopa Komisjon (EK) vajab igapäevaselt 40 konverentsitõlki, kellest 15 töötaks täiskohaga ja ülejäänud vabakutselistena.

Töörühma esimehe Tiia Raudma sõnul on olukord siiski parem, kui ta alguses kartis.

“Nüüd teame täpsemalt, mis meil juba olemas on ja mis on plaanitud, saame teha konkreetseid ettepanekuid võimalike muudatuste kohta,” lausus haridusministeeriumi poliitikaosakonna nõunik Raudma.

Lisaks kõnede tõlkijatele vajab Eesti esialgsetel andmetel 75 tekstide tõlkijat. Liitumisel EL-iga peab Eesti neid kohe leidma 60, hiljem võib lisanduda veel 15 Eestis töötavat koosseisulist tõlkijat.

Euroopa Parlamendi (EP) hinnangul hõlmab iga uus keel 124 inimest, sealhulgas 20 tõlki, 35 tõlkijat ja viis-kuus juristi-lingvisti, kes töötaksid kõik parlamendi juures.

täisõigusega tõlke vaid 17. Raudma nentis, et põhimõtteliselt on võimalik Euroopa parlamendis hakkama saada ka palju vähema arvu tõlkidega. “Võttes igale Eesti esindajale “ihutõlgi”, kes temaga pidevalt kaasas käib,” selgitas ta.

Praegu on EK ja EP ühisnimekirjas 24 Eesti konverentsitõlki. Täisõigusega ja kahesuunalise tõlkimise oskusega tõlke on Eestis praegu 17 – 11 inglise, neli saksa ja kaks prantsuse tõlki. Ülejäänud on eksami sooritanud osaliselt ja reeglina ühes suunas.

“Olukord ei ole väga roosiline,” nentis Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liidu juhatuse esimees Helle-Helena Puusepp.

Ta märkis, et Euroopa Parlamendis on olnud arutusel mitu varianti, kuidas EL-i laienemisega tekkivat tõlkide puudust leevendada: tõlge kõigisse või osasse keeltesse ning kaug- ja releetõlge. Viimase puhul tõlgitakse kõne vaid suurematesse, näiteks inglise keelde, ja alles seejärel eesti keelde.

Lisaks tõlkide vähesusele on Eestis probleemiks prantsuse keele vähene ja nõrk oskus, õpetamiseks vajaliku tehnika vähesus ja kõrgetasemelise keeleoskusega erialaspetsialistide nappus.

Praeguste hinnangute kohaselt suudaks Eesti arvatavaks EL-iga liitumise ajaks 2004. aastal välja panna kokku 60 Euroopa Komisjonilt tunnustuse saanud tõlki, kes kõik ei pruugi aga olla huvitatud Brüsselis töötamisest.

Töörühm loodabki, et liitumise ajaks on EL-i asjaajamises arenenud videokonverentsi võimalused, näiteks kaugtõlge, mis võimaldab tõlkidel töötada Eestis.

Lootus kaugtõlkimisel. “Neile, kes võib-olla nii väga kolida ei taha, võib tulevikus kasu olla sellest, et Euroopa Komisjon katsetab viimasel ajal väga palju infotehnoloogiaga, kus tõlk võib olla mitme tuhande kilomeetri kaugusel,” ütles EK-lt tunnustuse saanud prantsuse ja inglise keele tõlk Made Sultson.

Sultsoni sõnul on Eesti tõlgid väga heal tasemel, mida on öelnud ka EK tõlgid. “Väikeriikide eelis on see, et keeli oskavaid inimesi on palju,” lausus ta.

Kirjaliku teksti tõlkijate osas pole olukord nii kriitiline, sest neil on võimalused kaugtööks olemas juba praegu. Probleemiks on aga kvalifitseeritud tõlkijate arv, sest 75 vajaminevast on neid praegu 40.

Raudma märkis, et tegelikult ei ole liitumisajaks täielik valmisolek vajalik, sest näiteks ka Soome ja Rootsi ei olnud sajaprotsendiliselt valmistunud.