Eestile on programmis eraldatud 45 lennutundi aastas.

„Esialgu kavatseb Eesti hoida need lennutunnid erakorralisteks lendudeks,“ rääkis üleandmise tseremoonial viibinud kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet, kelle sõnul on üks teoreetiline võimalus lennuki kasutamiseks järgmisel aasta esimesel poolel, mil Eesti osaleb koos leedulastega Balti pataljonis NATO reageerimisjõudude neljateistkümnendas rotatsioonis.

Ta lisas, et lennuki kasutamine võib tulla kõne alla näiteks siis kui Eesti osaleb mõnes EL-i lahinggrupis, mis operatsioonile saadetakse ning teoreetiliselt võiks lennuk kasutusse tulla ka juhul kui on vaja Eesti tsiviilisikuid mõnest kriisikoldest kiiresti evakueerida.

Lennuk võib Kuimeti sõnul saada rakendust ka siis, kui tekib kiire vajadus Afganistani varustust viia või sealt midagi ära tuua.

„Rutiinsed veod saab ära tehtud ka ilmselt koos meie partnerite abiga,“ lisas ta.

45 lennutunni eest aastas on võimalik teha näiteks kuus lendu marsruudil Tallinn-Kabul, samuti võimaldab SAC programmis osalemine transportida ülegabariidilisi veoseid (nt soomustransportöörid) vahemaandumisteta Afganistani.

Kasutamata jäänud lennutunde on Kuimeti sõnul võimalik teiste riikidega vahetada või müüa kolmandatale osapooltele, näiteks Punase Risti laadsetele humanitaarorganisatsioonidele.

Lisaks 676 miljonile kroonile, mida Eesti järgneva 26 aasta jooksul projekti panustab, osalevad programmis ka Eesti kaitseväelased.

Üks Eesti veebel hakkab tegelema personali ja lennuaja, samuti ka pilootide treeningaja üle arve pidamisega. Üks vanemseersant asub tööle lennuki mehaanikuna.

NATO strateegilise õhutranspordivõime programmi raames hangivad selles osalevad riigid ühiselt kolm Boeing C-17 Globemaster III-tüüpi transpordilennukit, mille haldamise ja hooldamisega hakkab tegelema NATO õhutranspordi haldamise organisatsioon NAMO (NATO Airlift Management Organisation).

Programmiga on liitunud 10 NATO riiki (Bulgaaria, Eesti, Holland, Leedu, Norra, Poola, Rumeenia, Sloveenia, Ungari, USA) ning NATO rahupartnerlusprogrammis osalevad Soome ja Rootsi.

Lennukid hakkavad paiknema Ungaris, Pàpa lennuväebaasis. Programm lõppeb 2035. aastal.