Kaaskodanike keskkonnateadlikkust hinnatakse aga pigem madalaks või peetakse neid üldse mitte keskkonnateadlikuks, teatas keskkonnaministeeriumi pressiteenistus.

Suurima keskkonnaprobleemina Eestis ja kogu maailmas nimetavad küsitlusele vastanud kõige sagedamini saastumist, eelkõige seoses prügi ja jäätmemajandusega.

Maailma mastaabis on olulisel kohal ka kliima soojenemine ja kasvuhoonegaaside mõju, mida Eesti puhul enamasti ohuks ei peeta.

Etteantud tegurite seast valisid vastajad kõige sagedasemaks keskkonnaohuks Läänemere reostumise, väga ohtlikuks pidas seda koguni 70 protsenti küsitlusele vastanutest.

Kõige tõhusamaks viisiks elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel peab enamus vastajatest keskkonnateemade sidumist üldhariduskooli õppega.

Uuringu Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse kohta tellis keskkonnaministeerium ja selle viis käesoleva aasta maikuus läbi Turu-uuringute AS.

Uuringu aruandes sõnastatud järeldusi kasutavad oma tegevuste planeerimisel keskkonnaministeerium ja tema valitsemisala asutused.

Aruanne on aga vabalt kasutatav kõikidele institutsioonidele, kes nii laste kui täiskasvanute keskkonnateadlikkuse suurendamisega tegelevad.