Eestirootslased taastasid kultuurilise omavalitsuse
2.-4. veebruarini kestnud valimistel oli ülesseatud 23 kandidaati, kellest 21 osutusid valituks. Hääletamas käis üle 400 inimese ning valmisaktiivsus oli ligi 80 %. Eestirootslased said oma hääli anda Tallinnas, Haapsalus ja Stockholmis.
Kultuurinõukokku valitud Rootsi Hariduse Seltsi esimehe Uile Kärk-Remesi sõnul on olukord eestirootslaste jaoks, võrreldes sõjaeelse ajaga, muutunud. Kui enne sõda olid rootsieestlased üksteisega paremini ühenduses ning kodudes räägiti rootsi keelt, siis nüüd on kogukonna enesetaju vähenenud. Enne sõda enamus rootslastest põgenes.
Taas tegutsema hakanud kultuurilise omavalitsuse eesmärgiks peab Kärk-Remes rootsi keele õpetuse ning kultuuri puudutavate küsimustega tegelemist ning eestirootslaste esindamist Eestis.
Valitud liikmete seas on mitmesuguste elualade esindajaid, osa valitututest on tegevad ka Rootsiga seotud teistes organisatsioonides. Kultuurinõukokku valiti: Jonne Berggren, Maria Gilbert, Holger Haljand, Juta Holst, Sofia Joons, Ûlo Kalm, Neeme Kari, Arvo Kelement, Sven Kuinberg, Kalev Kukk, Uile Kärk-Remes, Mart Laidmets, Maj-Liis Lindroos, Ingegerd Lindström, Margareta Magnér Hammerman, Lars Rönnberg, Sven Salin, Elna Siimberg, Bo Stenholm, Raul Targamaa ja Marju Terro.
Kultuurilise autonoomia eestirootslastele tagas 1925. aastal vastuvõetud kultuuriautonoomia seadus. Enne sõda olid suured rootsi kogukonnad Lääne-Eestis, Saartel ja ka mõnel pool Tallinna ümbruses.
Pärast Eesti iseseisvumist ja omandireformi on eestirootslased asunud oma valdustesse tagasi tulema.
