Eestis jäädvustati esmakordselt eskimo lagle vaatlus
Eile nägi eskimo laglet Läänemaal koos valgepõsk-lagledega rändel peatumas Aivar Veide, kes kuulub nii Läänemaa linnuklubisse kui ka Eesti linnuharulduste komisjoni.
Linnuharulduste komisjoni esimees Margus Ots ütles Päevaleht Online'ile, et valgepõsk-lagle on Eestist läbi rändav liik. Korraga võib põldudel toitumas näha rohkem kui 10 000 isendit ning parve hulka satuvad vahel ka haruldused nagu näiteks punakael-lagled, keda Aivar Veidel samuti eile vaadelda õnnestus.
Praegu peetakse Euroopas eskimo laglet Margus Otsa sõnul kanada lagle alamliigiks, kuid kuna põhja-ameeriklased on värskematele uuringutele tuginedes teda juba eraldi liigiks pidanud, siis jõutakse Otsa hinnangul selleni peagi ka siin.
Eesti linnuharulduste komisjon on Eestis kasutusel oleva lindude süsteemi aluseks võtnud Euroopa linnuharulduste komisjonide liidu ettepanekud ja praeguseks pole eskimo lagle eraldi liigiks eristamise osas veel konsensusele jõutud. Süsteemi muutmise osas tehakse otsuseid aga pigem ettevaatlikult kui rutakalt.
Kanada lagle on Otsa sõnul eskimo laglest ligemale kaks korda suurem ning tegu ei ole mitte haruldusega.
"Meil on õnne olnud, et ta siin ei pesitse. Tegu on inimese poolt Euroopasse sisse toodud tulnukliigiga, kes teisi liike välja tõrjub. Kui ta peaks siin pesitsema hakkama, siis tuleb teda laskma hakata," märkis Ots.
Väikeseid kanada laglesid ehk tõenäolisi eskimo laglesid on Otsa sõnul Eestis ka varem mõned korrad nähtud, kuid seni ei ole ühtegi teadet ametlikult kinnitatud. Nüüd on eskimo laglest olemas ka fotojäädvustus ning vaatlus ilmselt kinnitatakse.
Kui linnuharulduste komisjon vaatluse kinnitab ning eskimo laglet kanada laglest eraldiseisva liigina käsitleb, siis on eskimo lagle 370. linnuliik Eestis.
