Eestis kasvab HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete arv

Ehkki tuberkuloosi haigestunute hulk on Eestis viimase seitsme aasta jooksul vähenenud, on kasvanud HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete arv.

Eestis registreeriti eelmisel aastal 466 tuberkuloosijuhtumit. Kõige rohkem juhtumeid registreeriti Harjumaal ja Tallinnas, kuid 100 000 elaniku kohta oli enim haigestunuid mullu Valgamaal, vahendas ETV24 "Aktuaalset kaamerat".

Ehkki tuberkuloosi haigestumise peaprobleem on täna suur ja kasvab HIV-positiivsete tuberkuloosihaigete hulk, on tuberkuloos haigus, mis võib tabada igaüht, olenemata sotsiaalsest taustast. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel kõnnib tuberkuloosipisikuga ringi kolmandik maailma elanikkonnast.

Tartu ülikooli kopsukliiniku kopsuarst Manfred Danilovitš ütles, et Eestis tuberkuloosipisikut kandvate inimeste arvu täpselt ei tea. "Aga eks nii keskealistest kui ka vanemaealistest ole ka meil 40 kuni 50 protsenti  selle pisiku kandjaid, aga iseärasus on see pisik - haigustekitaja võib olla organismis aastaid ja aastakümneid, enne kui see haigus avaldub," selgitas Danilovitš.

Haigestumist soodustab langenud immuunsus, kehvad elutingimused, HIV ja ka ületöötamine või stress. HIV-positiivsete osakaal on tuberkuloosihaigete seas kolme-nelja aasta taguselt kahelt-kolmelt protsendilt kasvanud 10,5 protsendini. Tavalise tuberkuloosi puhul kestab ravikuur kuus kuni kaheksa kuud, kaht põhiravimit välistava multiravimresistentse või lisaks sellele veel kaht kõige tugevamat reservravimit välistava eriti resistentse  tuberkuloosi puhul kestab ravi üle kahe aasta. Multiravimresistentse tuberkuloosi juhtumite seas on Eestis 24 protsenti eriti resistentseid haigeid. Eestis oli 100 000 elaniku kohta mullu  üle 30 tuberkuloosijuhu, mis tähendab et tegu on epideemiaga

Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna juhataja Martin Kadai ütles, et lähiaastate eesmärk on vähendada aastaks 2012 tuberkuloosi esmahaigestumine 20 haigusjuhuni 100 000 elaniku kohta, mis küll ei taga Eestile veel epideemiavaba staatust, kuid oleks siiski suur samm edasi.

100 000 elaniku kohta registreeriti kõige rohkem ehk kaks korda üle Eesti keskmise tuberkuloosijuhtumeid Valgamaal.

Tuberkuloosiennetust ja tõrjet finantseerib ja koordineerib riik.