“Eestis on linnuvaatlusteks kõige parem aeg umbes nädalane vahemik mai teises pooles, kuna siis peatub mere peal palju Arktikas pesitsevaid veelinde ja kurvitsalisi ning jõuavad pärale ka meie kõige hilisemad saabujad,” rääkis Ots. “Seepärast on väga head tulemust võimalik saada vaid väga kitsal ajavahemikul.”

Seekord alustasid ornitoloogid oma rekordiüritust Edela-Eestis Häädemeeste kandis ning jõudsid selle ajaga liikuda Pärnu ja Lihula vahelistele rannikualadele. Enne linnuretke panid ornitoloogid paremate linnukohtade alusel paika optimaalse liikumistee. Tänavu sõideti võimalikult paljude tiivuliste kohtamiseks maha 530 kilomeetrit.

Rekordiürituse korraldamisel mängib olulist rolli ilm. “Tähtis on, et esimene öö oleks hästi vaikne, et oleks võimalik kõiki kakulisi huikamas kuulda. Samuti ei tohi päeval põletav päike paista, mis lööb õhu virvendama ning ei lase mere peal olevaid linde näha,” märkis Ots.

Registreerimist leidis iga linnuliik, mida vähemalt kolm grupiliiget olid kuulnud või näinud. Haruldasematest lindudest jäid linnuvaatlejate teele kaks väikehuika ning eksikülalisena ka kaelustäks, keda on üldse Eestis vähem kui kümnel korral märgatud.

Viis liiki kakke ja kuus rähne

Erilist heameelt tegi linnuküttidele asjaolu, et kuulda õnnestus kakkusid viiest liigist, kes muidu on selleks ajaks vait jäänud. Samuti oli erakordne see, et hommikul andsid endast märku kuus liiki rähne.

Tänavuse arktiliste lindude ärarände viibimise tõttu täienes kohatud liikide loetelu ka raba- ja laukhanega.

Viimased kaheksa aastat oli Eesti 24 tunni parim linnuvaatluse tulemus soomlaste käes, kui nood kohtasid 1998. aasta mais ööpäevaga 190 liiki. Tollane rekord oli kuni 2004. aastani ühtlasi ka Euroopa rekord.