Eestis on endiselt normiks kahelapseline peremudel
Teistest rohkem lapsi soovivad enda perre naised, maal ja väikelinnades elavad inimesed, püsivas paarisuhtes olijad ning need, kellel juba on lapsi, selgus Tallinna ja Tartu teadlaste koostöös valminud uuringust.
Otsene rahapuudus on, võrreldes 1999 aastaga, muutunud väiksemaks takistuseks laste saamisel. Suurenenud on siiski mure lastehoiu võimaluste ja perel juba olevate finantskohustuste pärast. Tähtsaks peetakse ka riigi toetust.
Perekond tähendab 20-40aastaste inimeste jaoks ennekõike ühist kodu ja vastastikust hoolimist. Meeste jaoks peetakse sobivaks vanuseks püsisuhte alguses 25 aastat, naiste puhul 23 aastat.
Isakssaamiseks sobivaks vanuseks peetakse 26, emakssaamiseks 24 aastat. Partneri valikul mõjutab mehi kõige enam seksuaalne sobivus, selle järgnevad partneri tervis ja ühised väärtused. Naiste eelistused on jagunenud ühtlasemalt erinevate kriteeriumite lõikes: kõige rohkem köidab naisi töökus, jagatud väärtused, partneri intelligentsus ja potentsiaalne edukus lapsevanemana.
Uuringu tulemused viitavad, et sotsiaalsed sidemed on ühiskonnas nõrgenenud viimase kümne aasta jooksul.
20-40. aastased usuvad märksa harvem, kui sama vanusrühm kümme aastat tagasi, et nad saaksid enda tutvusringkonnast majanduslikku või siis lastehoiu alast abi.
Kahjuks pole suurematel peredel tugevamat tugivõrgustikku, pigem vastupidi. Kahe ja enama lapsega pered saavad lastetutest ja ühe lapsega peredest harvemini loota vajadusel oma vanemate rahalisele või lapsehoidmise alasele abile.
Nõrgenevad sotsiaalsed sidemed on suureks ohumärgiks situatsioonis, kus majandus jaheneb, töötusriskid suurenevad ja ligi pooltel peredel pole mitte mingeid ressursse, et jätkata peale töökaotust sama elukorraldust.
