Justiitsministeeriumi kohtute osakonna vabakutsete ja õigusregistrite talituse nõuniku Monica Vürsti sõnul on probleem endiselt tõsine. „Üks lapsevanem ei hooli oma kohustuste täitmisest ning seda näitab väga selgelt üldine võlasumma, mis lapsi üksi kasvatavatele emadele võlgu ollakse,“ märkis Vürst.



Vürsti sõnul on täna teada probleem, kus mehed nõustuvad ametlikult vastu võtma miinimumpalka, et mitte maksta elatist ja reeglina on see protest lapse ema vastu. „Ei taheta aru saada, et see mõjutab eelkõige ju last. Milles laps on süüdi, et emal-isal armastus otsa sai?“ sõnas Vürst.



Kui täna on miinimumpalk mittearestitav, siis elatise nõuete puhul on plaanis seda muuta. Elatise nõuet saab aga täita pikki aastaid nii et üks päev võib laps juba täiskasvanud olla, kuid õigus vanemalt tekkinud võlga nõuda on endiselt olemas.



„Kuna enamus võlglasi on just isad, siis nad peavad aru saama, et lõputult ametlikult varatu olla ja ümbrikupalka vastu võtta võimalik ei ole,“ lisas Vürst.



10 444 võlgnikust 207 on naised. Tänase seisuga on maksmata elatisekohustusi ehk võlgasid kogusummas ca 15 miljonit krooni.