Eestis sureb mehi vigastustesse kolm korda rohkem kui Euroopas
Statistikaameti andmetel suri 2009. aastal 16 081 inimest, viimati oli Eestis surmade arv nii väike 35 aastat tagasi, kirjutas statistikaameti blogis spetsialist Ene Palo. 2010. aasta esimesel poolaastal on registreeritud 7983 surmajuhtu, mis on paarisaja võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal.
„Kuigi andmed on esialgsed, võib eeldada, et suremuse viimase viieteistkümne aasta langustrend jätkub ka 2010. aastal. Veelgi enam, Eurostati rahvastikuprognoos aastani 2061 kinnitab, et erinevalt enamikust Euroopa riikidest iseloomustab Eestit ja teisi Balti riike surmade arvu vähenemise trend kogu järgneva poole sajandi jooksul,” kirjutas ta.
Eesti surmapõhjuste struktuur sarnaneb teistele vananeva rahvastikuga Euroopa riikidele – üle poole kõikidest juhtudest moodustavad vereringeelundite haigused, teisel kohal on pahaloomulised kasvajad ning need kaks on peamiselt eakate inimeste surmapõhjused.
Kolmandal kohal on välistest teguritest põhjustatud surmad ehk vigastussurmad (liiklusõnnetused, uppumine, enesetapp, alkoholi- ja narkomürgistus, tapmine), kuid nende tõttu surevad Eestis enamasti tööealised inimesed, kusjuures meeste seas on õnnetuse või vägivalla tõttu hukkunuid neli korda rohkem kui naiste seas.
Surmade arvu vähenemisest veelgi olulisem on varajase suremuse (suremus enne 65. eluaastat) vähenemine. Varajased surmad moodustasid 1994. aastal kõigist surmajuhtudest 40%, 2009. aastaks oli aga nende osatähtsus langenud 26%-ni. Eriti märgatavalt vähenes varajane suremus meeste seas – kui 1990-ndate alguses suri üle poole Eesti meestest enne 65. eluaastat, siis 2009. aastal 38%.
Sellise positiivse arengu põhjuseks on peamiselt meeste vigastussurmade arvu pidev vähenemine viimase viieteistkümne aasta jooksul.
Kõigele vaatamata on Eesti meeste eluiga Euroopa riikide hulgas üks madalamaid ja varajane suremus vigastussurmadesse EL keskmisest kolm korda kõrgem. „Seega, Eesti inimvara säästmiseks on siin palju reserve – rahvusvaheliste ja kodumaiste ekspertide hinnangul on vigastussurmade korral enamikul juhtudel tegemist välditavate ja ennetatavate surmadega,” kirjutas Palo.
