Eestis talvitub rekordiliselt palju veelinde
Pärnumaa linnuvaatlejad loendasid kesktalvise veelindude loenduse käigus siia jäänud sulelisi rohkem kui kunagi varem.
“Kui varasematel aastatel pole me siin kandis kunagi üle viie tuhande linnu kokku lugenud, siis tänavu sai neid kokku enam kui kümme tuhat,” tähendas looduskaitsekeskuse ornitoloog Indrek Tammekänd, kelle sõnul on talvitujate hüppeline kasv tingitud erakordselt soojast talvest, mis pole linde lõunasse kannustanud. “Kui tavaliselt on eelnevatel aastatel Pärnumaal olnud ranniku ääres vaid paar vaba veega vaatluskohta, kuhu linnud kogunesid, siis tänavu olid veekogud kõikjal jäävabad.”
Liikidest, keda muidu kohtab Pärnumaal jaanuaris harva, jäi linnuvaatlejatele kõige arvukamalt silma kalakajakaid (peaaegu 1500) ja laululuiki (üle 230). Viimati nimetatud peaksid tegelikult juba ammu end Taani või Hollandi suurtel rohumaadel nuumama. “Varasematel soojadel talvedel oleme nendest kohanud vaid üksikuid isendeid,” märkis Tammekänd. Ornitoloogi sõnul näitab see, et meie tänavused jaanuarikuised olud vastasid nende liikide Kesk-Euroopas asuvate talvituskohtade tingimustele.
Kevadlinnud kohal
Kõige tähelepanuväärsemaks pidas Tammekänd aga seda, et ornitoloogidele jäi teiste suleliste hulgas silma ka laulurästas. “See oli siin kandis üldse läbi aegade esimene laulurästa talvine vaatlus, tavaliselt saabuvad nad alles aprilli lõpu poole,” rääkis ta. “Kui muidu oleme näinud üht-kaht talvist kuldnokka, siis tänavu oli neid kokku ligemale viiskümmend.”
Kuigi vahepeal pöörasid talveilmad kärekülmaks, ei usu Tammekänd, et sellest siia jäänud sulelistele erilist häda sünniks. “Kui lindudel on natukenegi toitu, siis energiat neil jätkub,” arvas ta. “Pealegi, kui külm kõrgrõhkkonnaga meile jõuab, on lindudel ka soodsamad lõuna poole lendamise tingimused, sest tuul puhub tagant.”
Veelinnud abi ei vaja
•• Päästeameti teatel on viimastel päevadel tekkinud jääkate pannud paljusid inimesi muretsema veelindude saatuse pärast. Soov sekkuda on inimlik, aga lindudele ohtlik. Kui linnud jäävad inimestest liialt sõltuvaks, võib neil ajapikku kaduda rändevõime ning külmade saabudes on rändevõime minetanud ja inimabile lootvad isendid määratud hukkumisele. Kaastundlikel inimestel soovitab amet meeles pidada järgmist:
- terved linnud ei külmu kinni;
- lindude jalad ei hakka külmetama;
- Eestisse talvituma jäänud veelinnud (luiged, pardid) ei vaja toitmist ega päästmist;
- tänu paksule, tihedale ja vettpidavale sulestikule pole lindudel külm (võrdluseks inimestel sulejope);
- linde ei tasu ise päästma minna, sest jää võib liiga nõrk olla.
