Andmebaasi veeosa koostaja Enn Ojaveer Mereinstituudist märkis, et võõrliikide kohta oli materjali siin ja seal, kuid tähtis oli see kokku koguda. “Mina tean veevõõrliike, aga maismaa omasid mitte. Tihti ei tea teadlased isegi oma eriala liikide päritolu,” lausus ta, selgitades, miks sellist andmebaasi tarvis on.

Jõuavad siia kogemata

Võõrliikide andmebaasis on iga liigi kohta kirjeldus, Eestisse asumise aeg ja päritolu. Peale selle on seal kirjas, millist kasu või kahju liik Eesti ökoloogiale ja majandusele teeb, samuti see, kas ja kuidas liigi levikut piirata.

Kõige õhem on andmebaasi imetajate osa – ondatra, mink, kährikkoer ja paar hirveliiki. Linde on üle veerandsaja, vee-elukaid ja selgrootuid maismaaliike veelgi rohkem. Võõrtaimede nimekiri on 70 lehekülge pikk.

Suurem osa võõrliike satub võõrale maale kogemata, näiteks kingatalla alla kinni jäädes. Aga ka need, keda inimene on püüdnud teadlikult ümber asustada, põhjustavad uues kodus segadust. “Võõrliik muudab ökosüsteemi pöördumatult ja muutus on tihti prognoosimatu,” märkis Ojaveer. “Uute liikide sissetoomisel loodusega katsetada on väga vale tee. Parem elada oma hädadega kui uutega.”

Ojaveeri sõnul hinnatakse veevõõrliikide põhjustatud kahju maailmas miljarditesse dollaritesse. “Ja mitte kaudset kahju, vaid näiteks laevakerede remondikulu,” ütles ta. “Aastas sureb ligikaudu 50 000 inimest laevade ballastvetest tulevate haiguste tõttu.”

Esimese veevõõrliigi tõid Eestisse oma laeva küljes juba viikingid. Meie kandist on sattunud liike aga ka Ameerikasse, lisas teadlane.

Ei pruugi kahjulik olla

Eestis kuulsaim kahjulik võõrliik on sosnovski karuputk. “Sosnovski karuputk on ainuke võõrliik, mis on ka inimesele tõeliselt ohtlik,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse- osakonna nõunik Lilika Käis. “Selles mõttes on karuputk tüüpiline, et alguses, kui inimesed ta siia tõid, ei tekitanud ta suurt probleemi. Vohama on ta hakanud viimastel aastatel.”

Uue elukeskkonnaga juba kohanenud võõrliik ei pruugi aga tingimata halb olla. “Uus liik võib muuta ökosüsteemi stabiilsemaks ja tugevamaks,” lausus Enn Ojaveer. “Enamikku võõrliikidest ei pane me isegi tähele. Tegelikult on kõigest 5–10 protsenti võõrliikidest sellised, mis löövad ökosüsteemi paigast.”