Eestisse võib lähiajal jõuda mitu korda kangem amfetamiin
Eelmisel aastal rekordilise koguse eri narkootilisi aineid tabanud politsei ennustab, et lähiajal jõuab Eesti tänavatele ka tavalisest amfetamiinist ligi neli korda kangem metamfetamiin.
„Seni metamfetamiini tänavale veel jõudnud pole, aga eelmisel aastal konfiskeerisime seda ainet kokku 37 kilogrammi,” rääkis Põhja politseiprefektuuri narkotalituse vanemkomissar Kaido Kõplas ja lisas, et varem või hiljem jõuab seni Eestit vaid transiitkaubana läbiv aine ka tänavakaubandusse.
Praegu narkomaanide seas populaarsest amfetamiinist on metamfetamiin Kõplase sõnul neli korda kangem ja tekitab oluliselt rohkem sõltuvust.
„Ainuüksi sellest 37 kilogrammist piisaks väga tagasihoidliku hinnangu järgi 500 000 inimesele ühekordseks doosiks.”
Senisest kangema amfetamiini turule tulek võib Kõplase hinnangul esimeste nädalate jooksul suurendada ka üledooside arvu, amfetamiini üledoosile maailmas vastumürki avastatud pole.
Teise iseloomustava näitajana tõi Kõplas esile, et Eesti narkoturg on muutunud varasemast märksa ebastabiilsemaks.
„Aprillis-mais ja oktoobris olid perioodid, kus näiteks amfetamiini oli väga keeruline hankida ja selle hind tõusis tavapäraselt 200 kroonilt grammi eest isegi 400 kuni 500 kroonini,” rääkis Kõplas.
Pealegi on veel fentanüüli doosid muutunud kaks korda suuremaks, mis Kõplase sõnul annab märku sellest, et narkomaanid on aine suhtes muutunud tolerantsemaks.
Samuti tõusis tänavakaubanduses eelmisel aastal kanepigrammi hind 250–300 kroonilt 350 kroonini.
„Mida kallimaks suudame hinna ajada, seda keerulisem on noortel kokkuvõttes ainet kätte saada,” selgitas Kõplas.
Eelmisel aastal avastas politsei kokku viis suurt kanepikasvatust, millest suurimast leiti ligi 800 taime. 800 taimest saaks umbes 21 kilogrammi valmistoodangut.
Sellel aastal võtabki politsei Kõplase teatel erilise tähelepanu alla alaealistega seotud narkokuriteod.
„Meil on selleks spetsiaalne töögrupp, kes on praegu olukorra välja selgitanud ja käinud ka koolides olukorda selgitamas. Muret tekitav on narkootikume tarvitavate ja müüvate noorte populaarsus eakaaslaste seas,” rääkis ta.
Väidetavalt ei ole enam harvad ka juhud, kus narkootikume pruugib suurem osa mõne kooli klassist.
Narkoasjadega tegeleva Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Taavi Pern lausus, et lapsevanemad peaksid oma võsukeste tegevusel kindlasti rohkem silma peal hoidma. „Meie praktikas on esinenud lapsevanemate negatiivset suhtumist politsei töösse. Ühel äärmuslikul juhtumil väitis ema, et annab ise oma alaealisele pojale rahustamiseks kanepit,” rääkis Pern.
Eelmisel aastal saatis Põhja prokuratuur kohtu ette kokku 220 inimest, keda süüdistati narkokuriteos.
„Neist kolmandik oli juba varem mingit sorti narkokuriteo toime pannud ja täiesti puhta taustaga oli vaid iga viies,” rääkis Pern.
Ehkki süüdistatavaid ei ole võrreldes varasemaga Perni sõnul rohkem, on kasvanud märgatavalt konfiskeeritud narkootikumide kogused. „See annab märku, et oleme tabanud veel kõrgemal tasemel tegelasi kui tänavadiilerite varustajad.”
Pern tuletas meelde, et hoolimata narkootikumitüübist mõistetakse kohtus õigust ikkagi sama paragrahvi järgi.
„Eelmisel aastal mõisteti narkokuriteo eest keskmiselt nelja- kuni viieaastane reaalne vangistus.”
Tallinna narkoturu suurusest annab aimu fakt, et kui kogu Eestis konfiskeeris politsei eri narkootilisi aineid kokku ligi 170 kilo, siis Põhja prefektuuri narkopolitsei osa sellest oli 130 kilo.
Politsei saab üha rohkem narkokaebusi
Kui varem teatati narkokuritegudest politseile nädalas kolm-neli korda, siis nüüd esitatakse Kaido Kõplase sõnul ainuüksi ühe päeva jooksul kaks-kolm kaebust.
„Meile on vihjetelefon väga oluline, sest see aitab olukorda mõista,” rääkis Kõplas ja lisas, et ehkki politsei esimene prioriteet on tabada narkomaanide ning tänavadiilerite varustajaid ja veel kõrgemaid lülisid, siis ükski vihje tähelepanuta ei jää.
Siiski lisas ta, et politsei panustab sel aastal üha rohkem ka n-ö tänavatasemel narkokurjategijate tabamisse.
„Kui keegi näeb kuskil arvatavat narkootikumide müümist, on ikka mõistlik teada anda, sest näiteks just naabrite kaebuste tõttu on tabatud mitu kurjategijat,” lausus Kõplas, lisades, et igale vihjajale on anonüümsus tagatud.
Kõplas rääkis, et politsei puutub viimasel ajal kokku ka nn droogiprohvetitega.
„Need on sellised inimesed, kelle eesmärk on järele proovida kõikvõimalikud narkootikumid,” selgitas ta.
Tema sõnul on droogiprohvetid üldjuhul umbes 20-aastased noored.
„Uute kogemuste saamiseks ei piirdu nad ainult Eestis saada olevate narkootikumidega, vaid käivad ka teistes riikides, näiteks Hollandis.”
