Võrreldes statistikaameti seni avaldatud 2000. aasta 1. jaanuari rahvaarvu 2008. aasta 1. jaanuari rahvaarvu statistikaga, selgub, et Eestits on selle ajaga välja rännanud 16 000 inimest, teatas statistikaamet.
Tegemist pole ühe aasta jooksul toimunud väljarändega, vaid kaheksa aasta jooksul toimunud rahvastikuprotsessiga, mil väljaränne on olnud suurem kui sisseränne.

Avaldatav rahvaarv põhineb 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmetel, mida täiendatakse igal aastal registreeritud sündide ja surmade andmetega.
Amet pole sise- ja välisrännet rahvaarvu arvutamisel rahvaloendusjärgsetel aastatel arvestanud, sest 2000. aasta rahvaloendus näitas, et rände registreerimine on ebatäielik.

See oli tingitud eelkõige sellest, et elukoha registreerimine oli 1990. aastate algusest kuni 2005. aastani vabatahtlik.
Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud ning sellest johtuvalt avaldab amet ka aastate 2000–2008 rändega rahvaarvu 1. jaanuari seisuga.
Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire.
2008. aasta esimesel jaanuaril oli rännet mittearvestatav rahvaarv 1,341 miljonit ning rändega rahvaarv 1,325 miljonit.
Välis- ja siserände tulemusel on rahvaarv mitmes maakonnas, linnas ja vallas oluliselt erinev seni avaldatud rahvaarvust.
Kõige suuremad muutused on toimunud suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Jõhvi, Narva, Pärnu) ümbruses, kuhu on inimesed rännanud peamiselt maakonna äärealadelt ning linnast endast.
Suurim kahe rahvaarvu erinevus oli 2008. aasta 1. jaanuari seisuga Viimsi vallas, kus elab hinnanguliselt seni avaldatud rändeta rahvaarvust ligikaudu kaks korda enam inimesi.