Lätis on tänavu registreeritud üle 2000 A-viirushepatiidi juhu, Tšehhis üle 1200.

Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juht Iiris Saluri ütles Eesti Päevaleht Online´ile, et tõenäosus A-viirushepatiidi puhanguks Eestis on olemas, kuigi praegu on haigestumus meil veel madal. Eestis on käesoleva aasta kümne kuuga registreeritud üheksa A-viirushepatiidi juhtu, neist seitsmel juhul toimus nakatumine väljaspool Eestit, sh viiel juhul Lätis.

"Teame, et haiguspuhang sai nii Lätis kui ka Tšehhis alguse süstivate narkomaanide seas, keda teatavasti on ka Eestis väga palju, seega peame ohuga arvestama," rääkis Saluri.

Nakatumise vältimiseks soovitab tervisekaitseinspektsioon riskipiirkondadesse sõitjatel vaktsineerida ennast neli nädalat enne reisi algust A-viirushepatiidi vastu ning pöörata erilist tähelepanu hügieeninõuete täitmisele ja tarbitava joogivee ning toidu ohutusele.

Lätis on enam nakkusjuhte registreeritud Riias ja selle lähiümbruses, Tšehhis on A-viirushepatiidi puhangu raskuskese Prahas, kus haigestumus püsib jätkuvalt kõrgel tasemel.

Läti Rahva Tervise Agentuuri (SVA) andmetel oli Lätis möödunud aastal A-viirushepatiiti haigestunute arv 15.

A-viirushepatiit on maksapõletik, mida põhjustab A-hepatiidi viirus. See võib edasi kanduda ebapiisavalt kuumutatud toiduga, mereandidega, pesemata köögiviljade, puuviljade või salatitega. Ohtlikeks nakkusallikateks võivad olla ka saastunud joogivesi, joogid või jääkuubikud, nõud.

Viimastel aastatel on A-viirushepatiiti haigestumine mitmetes riikides sagenenud süstivate narkomaanide seas süstalde mitmekordsel kasutamisel.