Eestit Atlandi reostus otseselt ei ohusta
“Hispaania ranniku lähistel tekkinud masuudilaik Eestit otseselt ei puuduta,” kinnitab Eesti Mereinstituudi merebioloogia sektori juhataja Georg Martin. Tema sõnul ei ole praegu võimalik põhja läinud naftatankeri reostuse tagajärgi ennustada, kuna avatud ranniku puhul sõltub palju nii tuule suundadest kui ka merehoovustest. “Teatud aja jooksul nafta laguneb, kuid see võib võtta kaua aega.”
Rannikule on kahju suurem, see on silmale näha, sõnab Martin. “Kannatada saavad mereorganismid ja linnud, eriti muidugi veelinnud.” Ka kahju suurust on raske hinnata, kuna pole teada, kui palju õli merre on sattunud, kuid enne laeva murdumist merre voolanud 5000 tonni on väga suur kogus. “Õnneks pole Läänemeres nii suuri õnnetusi juhtunud, kuigi väiksemaid õlilaike tekib pidevalt,” ütleb Martin.
Piirivalveameti mereosakonna reostustõrje jaoskonna ülema Silver Vahtra sõnul pole Eesti nii suure reostuse (5000 tonni) tõrjumiseks valmis. “Eesti saaks hakkama mõne-sajatonnise reostusega, rohkemaks lihtsalt puuduvad tehnilised vahendid,” räägib Vahtra.
Eestit mõjutab juhtunud õnnetus eelkõige poliitiliselt, arvab Vahtra. Pidades silmas seda, et Euroopa Liit täiendab vastavasisulist seadusandlust, kindlasti karmistatakse nõudeid tankeritele. “Ilmselt hoogustub ühepõhjaliste tankerite ümbervahetamine kahepõhjaliste vastu, karmistuvad Soome lahe jälgimise nõuded ning kontroll reostustõrjeks valmisoleku üle. “Piirivalve kui ametkond sooviks näha, et Eesti valitsus tegeleks reostustõrje valmisoleku tugevdamisega. Lisatehnikat oleks vaja kasvõi nendeks puhkudeks, kui ühes kohas on mitu reostusjuhtumit,” räägib jaoskonnaülem.
“Taoliste juhtumite puhul pole probleem reostuses endas, vaid valmisolekus reageerida. Mida kiiremini reageeritakse, seda rohkem saab ära teha,” teab Vahtra.
