Eestit on tabanud võimas suur-kirjurähnide tulv

 (4)

Rähne on pagenud massiliselt siia külluslikku toidulauda otsima nii Venemaalt kui ka Soomest.

Linnuhuviliste seas on viimastel päevadel põletavaks kõneaineks saanud erakordne suur-kirjurähnide rohkus, milletaolist pole siin kandis nähtud juba aastakümneid Kopsimisest rõkkavad eelkõige läänepoolsete rannikualade metsad.

"Suur-kirjurähnide arvukus on kõikjal, väljaarvatud Ida-Eestis, neli-viis või enam korda suurem," märkis Pärnumaa linnumees Indrek Tammekänd viies maakonnas tehtud tähelepanekute põhjal.

Tammekänd tõi küllusliku rähnitalve iseloomustuseks välja näite oma kodukandis asuva Nigula loendusraja vaatlustulemustest. Kui muidu on ta aastate lõikes kohanud sel kaheksa kilomeetri pikkusel rajal keskmiselt alla kahe rähni ja headel käbiaastatel viisteist rähni, siis tänavu oli neid lausa üle kuuekümne. "Suur- kirjurähnide arvukus ületab seal neljakordselt isegi mõnede tihaste hulga. See on erandlik, kui kohtad metsades lindudest kõige enam rähne," tähendas Tammekänd, pidades tänavutalvist rähniuputust harukordseks. "Varasemast ma sellist asja ei mäleta."

Tammekänd viitas, et suur-kirjurähnide külluse taga on ilmselt selle iigi puhul harva esinev massiränne. "Tegu on invasiooni-aastaga, sügisesel rändeajal toimunud massliikumise käigus on nad ebasoodsate tingimuste tõttu ühelt alalt teisele suundunud," selgitas ta, lisades, et enamasti saab invasioon alguse toidunappusest.

Samal teemal:

"Eks nad Soomest ja Venemaalt tulid, sest Lõuna-Soomes registreeriti sügisel suured rähnide rändenumbrid," osutas Tammekänd. "Kui tavaliselt loendatakse mõnes sealses vaatluspunktis ühe korraliku sügisrändepäeva jooksul kakskümmend kuni kolmkümmend suur-kirjurähni, siis nüüd loendati mõnel päeval ligi tuhat rähni. See näitab väga suurt massirännet, mis pole rähnidele kui paigalindudele sugugi tüüpiline."

Tammekännu arvates ei näita asjaolu, et tuhanded rähnid on Eestisse pidama jäänud, siiski veel seda, et siin külluses üraskeid või muud toidupoolist oleks. "Pigem oli sisserändeaegsed ilmastikuolud neile piisavalt soodsad ning linnud jäid lihtsalt siin pidama," tähendas ta. Nii olevat ka loogiline, miks rähnide hulk on eriti suur just rannikualadel kui rände põhikulgemisteel.

Tammekännu sõnul toituvad kõik Eestisse paremaid elutingimusi otsima tulnud rähnid pea eranditult kuusekäbiseemnetest. "Sel talvel peaks kuusekäbisid lindudele jaguma, sest käbirohkuse kinnituseks on käbilinnud oma kohad pesitsusterritooriumidel juba sisse võtnud, et veebruaris munema hakata," viitas ta.

Seda, et invasiooni korras meie metsad vallutanud rähnid siiakanti jäävadki, kartma ei pea. "Enamasti rändavad nad tagasi sinna, kust tulid, kuid osad neist jäävad kindlasti maha ja hakkavad siin ka pesitsema," lausus Tammekänd.

Üle-eelmisel talvel tekitas linnuvaatlejate seas elevust händ-kakkude rohkus, kes samuti invasiooni käigus Venemaalt sisse lendasid. Asjatundjad pidasid selle põhjuseks sealset närilistevaest aastat. Kakke sai Eestis lausa nii palju, et neid nähti isegi Lääne-Eesti saartel, kus nad on muidu üliharuldased külalised.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare