Infoagentuur Reuters valis rammumees Georg Hackenschmidti ainsa Eesti sportlasena sajandi saja suurima sportlase hulka. Maadleja, jõumees ja filosoof Georg Hackenschmidt (1877–1968) viis professionaalse maadluse populaarsuse enneolematult kõrgele, põhjendas Reuters valikut.

“Reutersile tuleb avaldada tunnustust, et ta pole unustanud ka sajandi alguse suurmehi,” hindas spordiajakirjanik ja -ajaloolane Lembit Koik. “Noil aegadel oli amatööride maadlus lapsekingades, kuid proffide võistlused rahva seas ääretult populaarsed.”

Reuters kirjutas vähe Hackenschmidti võitudest profina, kuid Koigi sõnul tunnistati eestlane palju kordi maailmameistriks, lisaks püstitas ta tõstmises arvukalt maailmarekordeid.

“Hackenschmidtil ei jäänud maadluses võitmata ükski tolleaegne kuulsus, välja arvatud Georg Lurich ja Aleksander Aberg. Arvatavasti salajase kokkumängu tõttu vältisid kolm eestlast üksteist,” rääkis ajaloolise raamatu “100 aastat Eesti raskejõustikku” välja andnud Koik.

Koik leidis, et Reuters tõstis õigustatult Hackenschmidti esile filosoofina. ”Eesti vägilane sai kirjamehena tuntuks juba sajandi alguses, pärast spordist loobumist avaldas raamatuid ning artikleid inglise, saksa ja vene keeles, esines lugudega prantsuse ajakirjanduses,” lausus Koik.

Tartus eestlanna ja baltisakslase peres sündinud ja Vene Lõvi hüüdnime all tuntud Hackenschmidt demonstreeris oma hämmastavat jõudu juba 19 aasta vanuselt, mil ta tõmbas piimamehe hobuse õlgadele ja kandis edasi.

1899. aastal tuli ta Viinis esmakordselt maadluses Euroopa meistriks.

Filosoofina uuris Hackenschmidt siksuse füüsilist ja vaimset tervist, pühendas ruumi ka toitumise probleemidele.

Hackenschmidt abiellus prantslannaga ning elas enne II maailmasõda Nice’i lähistel. 1926. aastal külastas ta Eestit, kohtus sugulaste ja tuntud raskejõustiklastega. “Elu lõpuni oli Hackenschmidt kirjavahetuses tema elulugu uurinud tartlase Olaf Langsepaga, kes jõumehest eestikeelse raamatu välja andis,” lisas Koik.