„Ah, et minu sõber Robi on siis Süürias,” alustab 2014. aasta lõpus Eestist lahkunud Roberti sõber Henri (nimi muudetud) vestlust Eesti Päevalehega. „Selle üle on mul küll hea meel.” Robertit juba algkooliajast tundnud sõber meenutab, et lastena tõid neid kokku just relvade ja tulistamisega seotud videomängud, kuid miks noormees kurdide armeega liitus, ei oska arvata keegi. Roberti endaga ei õnnestunud vaatamata mitmele katsele kontakti saada.

Tema perekond ja sõbrad on mures ja teadmatuses. Roberti soovist Süüriasse sõdima minna teadsid väga vähesed. Oma lahkumisest ei rääkinud ta isegi oma perele. Möödunud aasta novembris poseeris tema perekond ühiselt Uus-Meremaa päikese all. Pildilt on puudu Robert, kes oli jäänud Eestisse. Ta ootas lahkumiskuupäeva ja ajastas üheotsapileti just selleks ajaks, kui ülejäänud pere oli eemal. Kui ema taas koju jõudis, oli poeg juba kadunud.

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.