Eestlased eelistavad süüa tervislikku toitu
Suurenenud kaubavalik kauplustes ei ole eestlasi, lätlasi ja leedulasi sundinud rohkem välismaist ja kunsttoitu tarbima, jätkuvalt on aukohal puder, munaroad, köögiviljad ja kohupiim, selgub Emori toitumistavade uuringust.
“Toitumisharjumused sõltuvad ka sissetulekust – uuringu käigus avastasime, et osad kõrgema sissetulekuga inimesed on nn avatud kõigeproovijad,” kirjeldas Eesti, Läti ja Leedu elanike toitumisharjumuste uuringu projektijuht Katrin Männaste. “Teine osa rikkamaid aga tahab omale lubada lihtsalt parimat – praade ja kallist toitu.”
Männaste sõnul annavad uuringus pisut tunda ka eestlaste jaoks uued toiduained nagu müsli, maisihelbed ja jogurt. Ta lisas, et lätlased söövad teiste Balti riikide elanikest rohkem köögivilju, lisamata sinna juurde liha.
VÄIKSED ERINEVUSED. Hommikusöögiks eelistavad eestlased, lätlased ja leedulased võileibu, eestlastel on aga harjumus teiste Balti riikide elanikest rohkem mune ja piima tarbida.
Lõunasöögiks söödavate roogade osas on erinevused kolme Balti riigi elanike vahel suhteliselt väikesed. Põhiroaks on enamasti traditsiooniline praad või supp. Läti eristub pisut suurema supi sööjate osakaaluga.
Riigiti on mõnevõrra erinevad ka õhtusöögitavad. Eestlaste hulgas on naabritega võrreldes enam neid, kes söövad õhtusöögi põhiroana praadi.
“Leedulased tundusid uuringu põhjal tervislikust toitumisest kõige teadlikumad olevat,” märkis Männaste. “Nende kõrge sissetulekuga inimeste hulgas oli enim köögivilja tarbijaid.”
MAAILMAS ESIMESTE SEAS. Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kinnitas, et eestlased on üks parema toitumisharjumusega rahvas maailmas. “Meid ei tasu üldse võrrelda teiste rahvaste, eriti ameeriklastega – eestlased toituvad võrratult paremini,” väitis ta. “Meil on ju pakse inimesi vähe, samal ajal on Ameerikas ülekaalulisi 40 miljonit. Kurb on see, et välismaised pseudoprobleemid meile üle tuuakse.”
Ta ütles, et ameeriklasi kummitab pideva täiskõhutunde kõrval tegelikult alatoitumus. Soomlaste suurem urbaniseerumine on aga sealsed elanikud allergiliseks teinud.
LIIGA PALJU MAGUSAT. Zilmer lisas, et võib-olla tarbivad eestlased magusat pisut rohkem kui hea oleks, kuid ka see ei ole väga laialt levinud. Ta toonitas, et kui eestlased ostavad poest Eesti päritolu kaupa, söövad nad väga kvaliteetset ja kasulikku toitu. “Kui uurida ükskõik millist meie põllukultuuri saadust, selgub ikka, et see on oluliselt puhtam ja tervislikum kui välismaine,” rääkis ta.
