Eestlased Ladina-Ameerika vanglatest: prostituudid, heroiin ja seatoit
Eesti rahvusringhäälingu korrespondent Neeme Raud on külastanud Ecuadori ja Venezuela vanglaid, kus kannavad karistusi Eestist pärit narkokullerid ja kõik intervjueeritavad kinnitasid Rauale, et olukord Ladina-Ameerika vanglates on väga halb ja ellujäämiseks läheb vaja raha ja veelkord raha, vahendab Vikerraadio.
Eestist pärit noormees, kes jäi Venezuelas Caracase lennuväljal vahele kokaiini smugeldamisega ja kes on Caracase vanglas veetnud neli kuud, kinnitas otse vanglamüüride vahelt mobiiltelefoniga antud intervjuus Neeme Rauale, et vangid omavad nii külm- kui tulirelvi ja pidevalt tuleb ette väiksemaid tulistamisi.
Noormehe sõnul oli tal raha vaja ja ta otsustas hakata narkokulleriks. Vastavasisuline ettepanek tehti talle välismaal. Noormees transportis kokaiinikapsleid oma kõhus. Tema kott uuriti lennuväljal läbi ja tal paluti tulla haiglasse, kus tema kõht läbi vaadati ja kokaiin avastati.
Kotis kokaiini üle Venezuela piiri vedades on karistuseks maksimaalselt 8 aastat ja kõhus vedades 2 aastat ja 8 kuud.
Neli kuud vangis veetnud noormees on juba selgeks saanud Hispaania keele ja tema sõnul suhtutakse välismaalastesse normaalselt. Temal suuremaid jamasid kohalikega olnud ei ole. Noormehe sõnul on Caracase vanglas ebainimlikud tingimused. Näiteks on vanglas pakutav toit tema sõnul selline, millega Euroopas toidetakse sigu. Noormees kinnitas, et normaalseks eluks Caracase vanglas läheb vaja palju raha.
Korruptsioon ja puudulik kohtusüsteem
Oma intervjuus Neeme Rauale sõnas kuus aastat tagasi kokaiiniga tabatud eestlanna (kes oli siis 24-aastane), et Venezuela vanglates on olukord erakordselt halb ja sealne kohtusüsteem lihtsalt ei tööta.
Peagi oma karistuse kandmise lõpetava naise sõnul tuleb Venezuelas kanda karistus kahes osas – esimene osa vanglas ja teise poole karistusest võib hea võimaluse korral kanda vabakäigu vangina väljaspool vanglat, kuid riigist lahkuda ei tohi.
Eestlanna on hetkel vabakäigu vang.
Naise sõnul ei tööta Venezuela kohtusüsteem, asjad venivad ning valitseb tohutu korruptsioon. Naine kinnitas, et isegi juhul, kui sul on karistus kantud ei pruugi sa kohe vanglast välja pääseda, sest asju venitatakse ja iga liigutuse eest tahetakse raha.
Naise sõnul on ka naistevanglates Venezuelas kinnipeetavatel tulirelvad, kuid seal on olukord tunduvalt rahulikum kui meestevanglates, kus toimuvad nii vere- kui näljastreigid. Verestreik tähendab, et vangla autoriteet valib välja vangid, kes paremate vanglatingimuste eest protesti avaldama sunnitakse ennast veristades ja lõikudes.
Eestlanna karistus saab läbi sel sügisel ja ta ei plaani Eestisse tagasi tulla oma mineviku tõttu. Hetkel töötab naine Venezuelas kardinate õmblejana. Samas kinnitab naine, et välismaalastel on riigis väga raske tööd leida, eriti endistel vangidel.
Ecuadoris on narkokaristused karmimad kui Venezuelas. Narkootikumide smugeldamise eest on minimaalne karistus 8 aastat. Hetkel viibib Ecuadoris vanglas kaks vene päritolu Eesti noormeest. Tingimused sealsetes vanglates on samuti halvad.
Neeme Raua andmeil kulutab Ecuadori riiki vangide toidu peale kuus 1 dollari kinnipeetava kohta.
Eestist pärit noormeeste sõnul viibis juba eeluurimise ajal 100 ruutmeetrisel pinnal umbes 130 kinnipeetavat. Ecuadori narkopolitsei andmeil tabavad nad nädalas 2-3 kullerit. Tavaliselt teenib kuller ühe reisi eest 3000-4000 dollarit. Kuller neelab enamasti alla umbes 40 plastikkapslit kokaiiniga, vahel ka rohkem, kuni 100 kapslit.
Petistest advokaadid
Tihti teevad kinnipeetavatele tünga ka advokaadid, kes lubavad ebareaalselt lühikesi karistusi (3-4 kuud). Eesti noormehed on juba advokaatide peale kulutanud tuhandeid dollareid. Neid aitab ka Eesti aukonsul Ecuadoris, kes toetab neid vastavalt võimalustele nii raha, riiete kui muu vajalikuga.
Quito vangla direktriss nõustub, et karistused on karmid, kuid tema sõnul soovib riik anda sõnumi, et neid kes tulevad Ecuadori sooviga teenida hõlptulu karistatakse karmilt. Ecuador ei ole kokaiini tootev riik vaid seda kasutatakse kokaiini transiidiriigina.
Smugeldatav kokaiin on enamasti pärit Peruust, Kolumbiast ja Boliiviast.
Eesti noormehed transportisid oma kõhus mõlemad 40 kokaiinikotikest. Mõlemad eestlased kinnitavad, et tingimused vanglas on erakordselt halvad. Peamisteks probleemideks vanglas on HIV ja tuberkoloosi levik. Ecuadori vanglas saab 50 USA sendi eest kätte doosi heroiini ja 5 dollari eest on võimalik tellida endale prostituut.
Peamiseks toiduks on vanglas riis ja ühepajatoit, mis sisaldavad vähe kaloreid ja mis ei ole eriti toitvad. Ellujäämiseks läheb noormeeste sõnul vaja raha ja veelkord raha.
Kuid Neeme Raua küsimuse peale, kas poisid sooviksid kanda teise poole oma karistusest kodumaal vastasid mõlemad noormehed eitavalt, leides, et Eesti vanglates on omad probleemid.
Neeme Raua sõnul on kõige ebainimlikum olukord Quito eeluurimisvanglas, kus väga väikesel pindalal on hetkel koos umbes 600 kinnipeetavat ja sealt saab ennast kongi välja osta raha eest. Eraldi raha eest on endale võimalik osta kongis ka voodikoht.
Üks noormees kinnitas intervjuus, et oleks jäänud vahele ükskõik kus mujal Ladina-Ameerikas, aga mitte Ecuadoris. Sama väitis Neeme Rauale ka Venezuelas karistust kandev eestlane, et ta oleks vangis ükskõik kus mujal kui Caracase vanglas.
