Soome tööministeeriumi andmetel said eestlased üle-eelmisel aastal Soomes ligi 8000, möödunud aastal aga juba ligi 9000 tööluba. Tänavu jaanuaris eestlastele välja antud 500 tööluba moodustab ligi poole kõigi välismaalaste töölubade arvust. Läbi aastate on enim lube antud aiatöölistele, ehitajatele ja ühissõidukijuhtidele.

Ka suurim tööjõupuudus on Soomes just lihttööl – näiteks on tööministeeriumil pakkuda ligi 1600 vaba töökohta teenindusse. Suur puudus on ka arstidest, õdedest ja tervishoiutöötajatest ning müügitöö tegijatest.

##Viis korda suurem palk ja kõrged maksud

Keskmiselt on kuutasu Soomes Eesti omast viis korda kõrgem. "Eriti lühiajalise töö puhul on maksude küsimus väga terav," tunnistab samas Soome tööturu infokeskuse konsultant Kalev Liibert. "On neid, kes progressiivset tulumaksusüsteemi tundmata, on Soomes töölkäiguga isegi miinusesse jäänud." Esimese kuue kuu jooksul on tulumaks 35 protsenti palgast, millele lisanduvad 2100-kroonine tööluba, 4,6% pensionikindlustuse eest ja 0,25 % töötukindlustuse raha.

Tundmatusse kohta vettehüpanutel tekivad sageli probleemid ka Soome tööandjaga, kes tahavad eestlastele võimalikult vähe palka maksta.

"Probleeme Soome tööandjatega on ikka kõige rohkem nendel, kes ajutiselt tööle tulevad, näiteks torumehed ja keevitajad," ütleb 13 aasta eest Soome elama asunud infokeskuse juhataja Eve Kyntäjä. "Nad ei oska soome keelt ega tunne seadusi."

Soomes aastaid elanud eestlased kinnitavad kui ühest suust, et keeleoskus on rohkem kui hädavajalik. "Kui keelt ei oska, ära tule!" põrutab Rinaldo. "Ei ole nii, et kui siin vaid koristamas käin, ei pea sõnakestki oskama."

Vähemalt soome, rootsi ja inglise keel

Otse loomulikult ei eelda Soome tööandja koristajalt, et ta oleks tapvalt intelligentne ja oskaks võõrkeeli, lisab Kyntäjä. "Sellised nõudmised on "tõsisemate" ametite puhul," selgitab ta. "Samas tuleb tunnistada, et ka ettekandjad, bussijuhid ja poemüüjad peavad siiski peale soome keele oskama vähemalt elementaarselt inglise ja rootsi keelt, mis on Soomes teine ametlik keel."

Ametlikult elab Soomes ligi 12 000 eestlasest migranti, nendest pooled käivad tööl. Kokku on Soomes ligi 100 000 migranti. Soome Eestlaste Liidu presidendi ja neli korda aastas ilmuva Eesti Lehe toimetaja Rain Otsa hinnangul elab seal maal kokku ligi 20 000 eestlast.

Rinaldo toob välja suurima erinevuse soome ja eesti töötajate vahel: et eestlane on nõus töötama kas või kaks päeva järjest, et vaid rohkem palka saada. "Eestlane ei oska ennast säästa," tõdeb ta. "Kui sul pere on seal ja viid palga Eestisse, siis võib-olla tunned tõesti, et selle eest saab väga palju osta. Samas soomlane teab, et nädalavahetusel on kõrgem palk, kuid tööle ta ei tule, sest tahab selle aja veeta oma perega."

Eestlaste paljukiidetud töökusest hoolimata pole Rinaldo ühelegi ehitusele ühtki eestlast kaasanud. Põhjusi on kaks: "Mõeldakse, et ehitustöölisi on Eestist lihtne tuua," räägib Rinaldo. "Samas võtab töölubade ajamine palju aega ja sa pead hakkama neile majutust otsima."

Ning kui objekti on vaja koristada, helistab Rinaldo pigem tuttavale somaallasele, sest ei taha, et eestlane sellist tööd teeks. "Meie kui siin elavad eestlased kardame, et Eestist tulev odav tööjõud võib hinna ja kvaliteedi alla lüüa," selgitab Rinaldo. "Kellest siin lugu ei peeta, on venelased ja mustlased. Pole vaja, et eestlased ka sama joone alla veetakse."

Eesti töömees kui kaubamärk

Viimased paarkümmend aastat Soomes elanud Rain Otsa hinnangul peaks Eesti enam panustama eestlastesse kui oma riigi kaubamärki välismaal. Nii nagu Soome soomlasi üle maailma poputab. "Iga soomlane tunneb ühte eestlast, kes on tema naaber, töökaaslane või sugulane," selgitab Ots. "See on alus, mille põhjal soomlane teeb oma otsuse, kas Eesti kaup on usaldusväärne, kas Eesti tööl on mingit väärtust, kas eestlast võib usaldada, kas Eestisse tasub tulla."

Otsa hinnangul pole eestlasi Soomes praegu kuigi palju. "Kui soomlasi töötab välismaal miljon, sellest pool miljonit Rootsis, siis eestlasi on Soomes mõni protsent," võrdleb ta. "Kui Eesti elanikest protsentuaalselt soomlasi on 0,4, siis Soome elanikest eestlasi on 0,2 protsenti."

Küsitletud eestlastest ükski ei usu, et euroliit eestlasi massiliselt Soome hakkaks tooma. Üheks põhjuseks on kaheks järgmiseks aastaks kehtima jääv tööloasüsteem. Ning kui Eesti tööandja euroliidus oma parimatest töötajatest ilma ei taha jääda, siis küllap ta palka tõstab.

Pool aastat Soomes: enam Eestisse ei naase

Pool aastat Soomes Concordia Bus Finlandi liinidel töötanud bussijuht Alo Kuldmeri (40) ütleb, et võib iga kell soojale maale sõita ja sõbragi kaasa võtta, sest uus elu ja palk Soomes võimaldavad seda.

Reede õhtul laevalt tulles kohtab Kuldmeri Jõe tänava juuksuris Soomes 14 aastat ehitajana töötanud Ilmarit. Soeng Eestis läheb maksma 70 krooni, sama hind Soomes on 70 eurot (umbes tuhat krooni). Mõlemad on tulnud kolmeks päevaks Eestisse puhkama ja end lõdvaks laskma. Ilmaril on kõrgharidus.

Uue soenguga Alo istub baaris ja imestab, kui odav Eestis on. Näiteks Pasila rongijaama minutibaaris maksab Saku tume 6,5 eurot (101 krooni). Siin on soodustunni nelja õlle arve 60 krooni. "Mulle tuleb odavam Soome ja tagasi pilet sõbrale kinni maksta ja lasta tal söök-jook Eestist kaasa tuua, kui sealt osta," räägib mees. Soomes väljas ta eriti ei söömas ei käi, vaid kokkab kodus. Nii hoiab kõvasti raha kokku.

Varem kuus aastat Tallinnas taksojuhina töötanud Kuldmeri kinnitab, et ei kavatse mingil juhul tagasi tulla. "Kui tahan, saan kas või täna sõbraga Dubaisse sõita," kiidab ta. "Järgmine palk tuleb kahe nädala pärast." Ta on uhke oma uue imeilusa baariga korteri üle Vantaas, mille üür on 490 eurot (7600 krooni). Palganumber tööloal on 1872 eurot (29 000 krooni).

Tööst Alo puhkepäeval eriti rääkida ei taha, vaid rehmab: "Töö on töö." Soome bussijuhi eeliseks on, et saab sõita eri liine ja bussisõit on firma töötajale tasuta. 10 protsenti Concordia töötajatest on eestlased, kokku töötab firmas inimesi 23 rahvusest.

Alo hinnangul ei pea paika väide, et Soome riik tõmbab endale ära Eesti parimad bussijuhid. "Targemad bussijuhid, mitte parimad," täpsustab ta. "Parimad sõidavad rahvusvahelistel liinidel ja veavad turiste."

Kuus aastat Soomes: hiired ja geenid

Helsingi ülikooli neuroteaduste keskuse teadur käitumusliku närviteaduse alal Vootele Võikar on viimased aastad veetnud hiirte meeleolu uurides. Ta kuulub uurimisrühma, kes Eestilt sel aastal teaduspreemia sai.

Vootele Võikari tööruumid on moodsas kuuekorruselises klaashoones Ida-Helsingis. Eelmisel aastal valminud ehitis asub kohe Helsingi ülikooli biotehnoloogia instituudi kõrval. Kõrvalmaja 14 aastat juhtinud eestlasest akadeemik Mart Saarma peab meie külastuse päeval parajasti biotehnoloogia instituudi 15. sünnipäeva puhul teaduskonverentsi.

Ajanappusel ei venita me intervjuuga, vaid seame kohe sammud kõrvalmajja Vootele 19 hoolealuse juurde. Teadlase jutust käib mitmel korral läbi väljend “transgeensed hiired”. Samas palub arstidiplomiga mees end mitte tituleerida geeniuurijaks.

"Kõik "geneetiline" võib tunduda ohtlikuna ja müstilisena, aga samas ei pöörata tõu- ja taime- aretusele, mis ka ju oma olemuselt geneetiline sekkumine, mingit tähelepanu," märgib Võikar.

Võikari sõbralikud hallid katsehiired elavad pealistikku asetatud klaaskarpides. Hiirte, nagu kõrvalruumides paiknevate uurimisaluste (konnad, küülikud, rotid) pidamine on rangelt reglementeeritud. Hiirtel on ühe geeni avaldumist pidurdatud, aga välja näevad nad täiesti normaalsed. Töö tähendab manipuleerimist geenidega. Näiteks kui üks geen puudub, võib teine seda kompenseerida. Sealjuures on kujunevale hiiretüübile väga oluline keskkonna mõju – millises puuris hiir kasvab, kas tal on piisavalt sotsiaalset ja füüsilist tegevust või on ta isoleeritud? Kogu infot kasutatakse transgeensete hiirte uurimisel – kas nad käituvad sarnaselt oma "metsikute" liigikaaslastega, ning kui ei, siis millised ajupiirkonnad, struktuurid, juhtteed jne on haaratud. Sel kevadel doktorantuuris väitekirja kaitsev Võikar sai ettepaneku Soomes laborit alustada kuue aasta eest. "Esimesel kahel aastal käisin päris palju Eestis, Helsingist Tallinna jõuab ju palju kiiremini kui Tallinnast Tartusse," räägib ta.

Edasi tuli pere järele. Nüüd õpivad lapsed läheduses asuva soome kooli esimeses ja kolmandas klassis, abikaasa töötab emakeele õpetajana. Eestlasi on instituudis kümneid ja lähedal 60 korteriga elamus on kaheksa eesti peret. "Meil on väike oma eesti kommuun, näiteks tähistasime koos vabariigi aastapäeva," räägib Võikar. Ühe võimalusena kaalub ta väitekirja kaitsmise järel Eestisse tagasi pöördumist, sest töötingimused Tartus on olemas. "Minule on kogu Soome periood olnud eeskätt tööalaseid kogemusi, oskusi ja teadmisi arvesse võttes ääretult kasulik," ütleb Võikar. "Materiaalset poolt ei tooks ma nii palju esile, teaduri palk pole just väga kõrge."

Eesti klassides kohaneb sujuvalt soome keelega

Roihuvouri kooli Puuma ja Pantri eesti-soome keelekümblusklasside õpilased räägivad eesti keelt vähimagi aktsendita ning teavad ühtviisi hästi Lennart Merit ja Tarja Haloneni.

Koolipäev Ida-Helsingis asuvas Roihuvouris. Ligi 30 noort eestlast istuvad kahes kõrvuti klassis, mille vahel koridoristendil on Arnold Rüütli pilt. Vastavalt klassiastmele on I–VI klassi õpilased eraldi ümmarguste laudade ümber.

Õpetajad Anne Ribelus ja Silja Aavik räägivad õpilastega eesti keeles, kõik mõisted tõlgitakse ka soome keelde ning keeleõppe huvides on näiteks matemaatika töövihik soomekeelne.

Identiteet ja integreerumine

Klasse nimetatakse ametlikult eesti-soome keelekümblusklassideks. Mõte on selles, et Soome elama tulnud eestlaste lapsed kohaneksid sujuvalt soome keelega, enne kui lähevad soomekeelsesse kooli edasi õppima. "Kaks ii-d, identiteet ja integreerumine," kinnitab Ribelus. Eestist tulev laps saab soome koolis hakkama, kui on eesti klassis õppinud 1-2 aastat.

Soome on S2 (soome keel võõrkeelena) õpilaste vastu väga heatahtlik. Eriti paindlik on Roihuvouri kool, kus ligi viiendiku välismaalaste seas on veel näiteks venelasi ja somaallasi.

Ainsatele eesti klassidele Soomes aluse pannud Ribelus unistab siiski eesti koolist. Kui Ribelus käis varem soome koolides eestlastele Soome riigi lubatud kahte emakeeletundi nädalas andmas, kohtas ta sageli oma rahvust häbenevaid lapsi. "Häbenesid ka eestlastest vanemad, kes olid kodus hakanud rääkima vigast soome keelt, ning nii oli laps "rikutud" – enam ei osanud korralikult kumbagi," räägib õpetaja.

Klassid Soomes poole väiksemad

Selle kooli noored eestlased kuulutavad oma staatust valjuhäälselt. Ja kõik räägivad ilma aktsendita eesti keeles, kuigi nii mõnigi õpilastest on sündinud Soomes. Ühe aasta Soomes elanud Muhumaa tüdruk Kitta (12, VI klass) räägib, et algul ei osanud ta soome keelt üldse. "Praegu ka hästi ei oska," lisab ta. Erinevuseks võrreldes Muhu põhikooliga toob ta välja klasside suuruse: seal oli 32 õpilast, praegu on ühes liitklassis poole vähem noori. Kitta on üks kahest eestlasest, kelle koolitee on tunnipikkune. Tema elab Espoos, Stiina aga Vantaas. Kool ja lõunad on kõigile õpilastele tasuta, I ja II klassi õpilasi sõidutab tasuta koju koolitakso. Ribelus ja Aavik Eestisse naasmist ei plaani, küll on mõlemal üks laps Tartus kõrgharidust omandamas. "Aga ilmselt iga eestlane Soomes kindlustab endale Eestis pensionipõlveks tagalat," vihjab Ribelus tulevikuplaanidele. Õpetajad on oma tööga rahul. Palganumbrit avaldada ei soovi, aga see on üle Soome keskmise (2100 eurot).

20 aastat Soomes: kui ära elaks, naaseks kohe

1980. aastatel Soome elama läinud eestlaste liidu president Rain Ots toimetab neli korda aastas ilmuvat Eesti Lehte; enamik eestlasi elab tema hinnangul Soomes parema elu ja palga pärast.

"Kui Päevaleht äraelamist võimaldavat palka pakuks, tuleksin loomulikult tagasi," sõnab Ots. "Eesti kontekst pakub emotsionaalselt rohkem pinget ja rahuldust kui töö Soomes."

Tamperes ülikooli lõpetamise järel proovis ta Eestis tööd saada. Et kontaktid Eestiga olid ammu katkenud, läks filosoofiat, avalikku õigust ja rahvusvahelist poliitikat õppinud mees tööd küsima tööbüroosse. "Et Tallinnas ära elada, vajaksin vähemalt 20 000-kroonist sissetulekut, mis tundus tööbüroo töötajatele hullumeelne," räägib ta.

Sellise palga eest saaks kolme lapse isa Tallinnas üürida korteri viiele inimesele, maksta veerandi tulumaksuks ning osta igapäevase söögi. "See oleks elementaarne summa toimetulekutoetuse asemel, ei tea, kas selle eest laste kooliraha maksta suudaksin," selgitab Ots.

Erinevalt Eestist, kus iseseisvumise järel tuli inimestel end üles töötama hakata ja laste soetamiseks polnud raha, on Soomes elavail eesti perekondadel 3–5 last, kes nüüd murdeikka hakkavad jõudma. "Seda võib ka nii mõista, et pere loomiseks vajab inimene enda ümber sotsiaalset võrgustikku," räägib Ots. "Millest need inimesed siin puudust tunnevad, on puuduv sotsiaalne võrgustik ning tunne, et Eestis sind toetatakse ja tunnustatakse." Paljud Soomes sündinud eesti lapsed on aastaid elanud kodakondsuseta, sest vanemad on lootnud neile saada Eesti kodakondsust. Et paberite ajamine on osutunud ülikeeruliseks ja info ei ole olnud kättesaadav, on lõpuks käega löödud ja Soome kodakondsus võetud, räägib Ots.

10 aastat Eestis: Mika viib Eesti kultuuri Soome

Soomes Eesti Instituuti juhtiva Mika Keräneni (30) südamesoov on, et Soomes käiks esinemas rohkem Eesti rokkbände.

"Sest vahemaa on ju nii väike ja enamikus esinemiskohtades on pillid olemas," selgitab ta.

Istume Helsingi kesklinnas Mariankatul asuvas Eesti Instituudis. Meie sisenedes jäi Eesti kultuurisaadikul pooleli Andrus Kivirähki "Romeo ja Julia" soome keelde tõlkimine. "Tõlkimine on minu hobi."

Südames on Karjala-Soomest Ilomantsist pärit Mika enam eestlane kui soomlane. 19-aastaselt kohtas ta seal Eestist õppima tulnud Evat.

Oma Tartusse mineku põhjuseks ütleb Mika, et "seal oli soojem". Aasta õppis ta Eestis põllumajandusülikoolis aednikuks, seejärel suundus Tartu ülikooli eesti keelt õppima.

Mika, kes on kümne aasta jooksul Eestis elades seal Mihkel Kera nime all luulekogu välja andnud, tuli perega Soome tagasi alles eelmisel aastal. Polekski tahtnud, aga Eestis ei leidnud head tööd ja siis tuli Tallinnast pakkumine Soome minna.

Mika peamine ülesanne on Soomes eesti kultuuri tutvustada. Selle hulka kuulub muusikute ja kunstnike Soome toomine (veel samal õhtul esinevad Helsingis Riho Sibul ja Tuigutuled). Kuna teised eesti seltsid korraldavad üritusi rohkem vanematele eestlastele, püüab Eesti Instituut eesti kultuuri tutvustada tavalisele soomlasele ja noortele eestlastele. "Eesti kultuuri suhtutakse väga positiivselt," räägib Mika. "Eriti oodatakse midagi, mis ühiskonda natuke raputaks, näiteks rokkbände." Nädalavahetustel teeb Mika eesti lastele Spungi klubi, kus loetakse eestikeelset kirjandust. Praeguse kaheksa klubilase hulgas on ka tema enda vanem tütar Evamaria. Mika ei usu, et euroliit massiliselt eestlasi Soome tooks, kõik teed on ju praegugi valla. "Kui Soome astus euroliitu, kardeti, et nüüd sakslased ostavad kõik Soome saared ära. Seda pole juhtunud," naerab ta.