Eestlased teisaldaks pronkssõduri, venelased mitte

Pronkssõduri teisaldamise vastaste hulk on viimase kuu aja jooksul kasvanud.

Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i korraldatud 1001 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest selgus, et pronks-sõduri teisaldamist pooldas 37 protsenti Eesti elanikest, selle vastu oli 49 protsenti ning 14 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.

Samas olid eestlastest vastajate seas pronkssõduri teisaldamise pooldajad ülekaalus – teisaldamist toetas 49 protsenti, vastu oli 32 protsenti ning oma seisukohta ei avaldanud 19 protsenti vastanutest.

Vene keelt kõnelevate vastajate seas olid ettearvatult selges ülekaalus pronkssõduri teisaldamise vastased – nii arvas 86 protsenti, teisaldamist pooldas üheksa protsenti ning oma seisukohta ei öelnud viis protsenti vastanutest.

Turu-uuringute uuringujuhi Tõnis Ormissoni sõnul näitavad tulemused, et eestlaste hoiakutes on pronkssõdurivastaste meeleolude kõrval ka üsna märkimisväärne annus tolerantsust vastaspoole huvide mõistmise suhtes, samas paistab silma nende puudulik informeeritus selle küsimuse lahendamisest.

“Kui mitte-eestlaste jaoks on tegemist ilmselt üsna emotsionaalse põhimõttelise küsimusega, siis eestlaste hinnangutest võib välja lugeda teatavat pragmaatilisust ning seda, et oodatakse otsustajate selgitusi, argumente.”

Vastajate tausta vaadates toetavad pronkssõduri teisaldamist lisaks eestlastele rohkem ka mehed, nooremad, ettevõtjad, tipp-spetsialistid, üliõpilased, kõrgema sissetulekuga vastajad ning Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Eestis elavad inimesed.

Lisaks mitte-eestlastele on teisaldamise vastu rohkem naised, eakamad, oskustöölised, ametnikud, pensionärid, väiksema sissetulekuga ning Ida-Virumaal ja Tallinnas elavad vastajad.

Eestlaste hinnangud ei muutu

Turu-uuringud korraldas küsitluse ajavahemikus 5.–22. aprillini. Kuu aega varem tehtud Faktum & Ariko küsitlus näitas võrdlemisi sarnast pilti. Siiski võib kahte küsitlust võrreldes esile tuua, et kui eestlaste hinnangud ei ole viimase kuu aja jooksul muutunud, siis mitte-eestlaste vastuseis monumendi teisaldamisele on selle ajaga kasvanud 77 protsendilt 86-le.

Tõnis Ormissoni sõnul näitab see muutus, et igasugune teavitus- ja propagandatöö on viimase kuu jooksul teravdanud eelkõige mitte-eestlaste hinnanguid, kuid pole suutnud suurendada eestlaste toetust teisaldamise suhtes ega parandada nende informeeritust küsimuse tagamaadest.