15. mail tegi Prantsuse alus FS Nivôse, kus ka eestlased töötavad, kahtlase dau-tüüpi laeva suunas hoiatuslasud. Enne oli sama laev rünnanud üht kaubalaeva, ent ebaõnnestunult. „Hoiatuslaskude järel laev peatus ja oli näha, kuidas piraadid hakkasid oma relvi vette loopima, mis on nende tabamise puhul väga levinud reaktsioon,” rääkis Ivari Sarapuu. „Need piraadid ei olnud nii organiseeritud ja tugeva närviga kui eelmised (13. mai operatsioon, mida Eesti Päevaleht on juba kirjeldanud – toim). Ka nemad hoidsid aluse meeskonda pantvangis, kuid nad ei kasutanud nende olemasolu ja ähvardamist omakasuks ära, vaid otsustasid alla anda.”

Eesti laevakaitsemeeskonna ülesanne oli piraadid vahistada, läbi otsida, neid valvata ning transportida edasiste toimingute tarvis. „Vahistasime kokku 18 isikut, kellest viis olid Jeemeni päritoluga aluse meeskond ja 13 olid oletatavad piraadid,” rääkis Sarapuu.

Kuigi piraadid jõudsid relvadest vabaneda, leiti nende läbiotsimisel siiski nii relvade salvesid kui ka lõhkematerjali. Ka jäädvustas laevakaitsemeeskond relvade merre viskamise videokaameraga.

Vastupanu ei osutatud

Sarapuu sõnul olid kõik piraadid mustanahalised Somaalia päritolu meessoost isikud ning enamik neist ei osutanud vahistamisel suurt vastupanu. Pärast läbiotsimist lasti piraatidel end puhtaks pesta, mehed riietati kinnipeetavatele mõeldud riietusse ja neile tehti arstlik läbivaatus. Seejärel kuulati nad tõlgi abiga üle, viidi fregati alumisel tekil olevasse spetsiaalselt vahistatutele mõeldud ruumi ja anti süüa ning juua.

21 päeva piraatide käes pantvangis olnud laeva meeskond lasti pärast kirjalike tunnistuste võtmist oma laevale tagasi ning neile anti kaasa piisavalt vett ja toitu, et nad jõuaksid tagasi Jeemenisse.    

Piraadid vabastati 19. mail ning saadeti tagasi Somaalia põhjarannikule Puntlandi piiril, kuna neid ei tohi üle viie päeva ilma kohtu loata kinni pidada.

Piraadikütid tassivad sõelaga vett

•• Rahvusvaheline ajakirjandus on kirjeldanud värvikalt piraatidevastast võitlust kui sõelaga vee tassimist. Briti nädalaleht The Economist kirjutas 3. veebruaril, millised raskused operatsioonil esinevad. Kõige markantsem on tõsiasi, et kättesaadud piraatidega pole edasi teha tihtipeale muud, kui ainult maale tagasi lasta.

•• Somaalias pole mõtet neid kohtusse saata, sest riik seal ei funktsioneeri. Mõni aeg tagasi kehtis leping Kenyaga, mille järgi anti kättesaadud piraadid sealsetele võimudele kohtupidamiseks. Paraku loobus Kenya lepingust, sest nende kohtusüsteemile käis selline hulk piraate üle jõu. Veel vähem on missioonil osalevad riigid huvitatud piraatide oma kohtute ette toomisest. Niisiis lastakse enamik vaikselt taas vabaks ja pole ime, kui mõni piraat tabatakse laevakaaperdamise katselt teist või isegi kolmandat korda.