Eestlasi tüssatakse võltstšekkidega
Kui Roland Tammeorg püüdis suve alguses oma sõidukit automüügiportaali vahendusel maha müüa, kirjutasid talle teiste huviliste seas ka paar välismaalast. Üks neist, väidetav meremees, oli Tammeoru pakutavast Smart Coupést väga huvitatud ning oli nõus auto eest küsitud 9000 eurot kohe välja käima. Ostja püüdis kohe saada Tammeoru pangakonto andmeid ning lubas raha kiiresti üle kanda ja autole järele saata oma esindaja. Müüja jaoks tundus aga meremees algusest peale kahtlane ja ta otsustas pärast paari kirja vahetamist tehingu katki jätta.
Ehtsus selgub kuu jooksul
Petturite skeeme on mitmesuguseid, kuid kõik nad loodavad inimeste usaldusele ja kergeusklikkusele. Esiteks võib väidetav ostja leppida kokku tehingus pangaülekande teel nii, et ostja reaalselt kannabki algul kokku lepitud summa üle ning saadab müüjale maksekorraldusest tehtud kviitungi, mis peaks kinnitama, et raha on teel. Välispangast Eestisse laekub raha aga umbes nädalaga, selle jooksul on ostjal võimalik ülekanne katkestada.
Teine levinud variant puudutab aga Eestis harva kasutatavaid pangatšekke. Sel juhul töötab skeem nii, et kui välismaalasest „ostja” saadab auto eest küsitud 9000 euro asemel müüjale 10 000-eurose tšeki, siis palub ta „kogemata” lisatud raha tema kontole tagasi kanda. Eesti pankadel võtab välispankade tšekkide kontrollimine aga umbes kuu aega ning kui kergeusklik müüja kannabki nõutud 1000 eurot vahetult pärast tšeki laekumist ostjale tagasi, on ta kuu hiljem tšeki kattetuks või võltsituks osutumisel lihtsalt selle summa võrra vaesem.
Politseileitnant Rain Kuus märkis, et eestlaste teadmised tšekkide kohta on vähesed. „Kui te ei tea, kuidas oleks õige toimida, küsige spetsialistidelt nõu,” soovitas Kuus.
Sampo panga arveldusteenuste osakonna juhataja Ege Luusi sõnul hoiatavad nad oma kliente alati, et tšekiga raha saamine ja osaliselt pangaülekandega tagastamine on seotud suure riskiga. „Soovitame oma klientidel aktsepteerida tšekimakseid ainult usaldusväärsetelt partneritelt,” lisas ta.
Swedbanki rahapesu tõkestamise ja sisejärelevalve osakonna juht Aivar Paul ütles, et tšekkide kasutamise eripära annab tõepoolest võimaluse, et tšekiga maksja võib tühistada selle väljamaksmise. Kirjeldatud petuskeemi puhul on Pauli sõnul aga pigem tegemist võltsitud, mitte katteta tšekkidega.
Tšekk tuleb rahaks teha kiiresti
•• „Tšeki puhul tuleb ilmtingimata kontrollida selle seaduslikkust ja rahalise katte olemasolu,” ütles riigiprokurör Helga Aadamsoo. Petuskeemidel kasutatakse nii võltsitud tšekke kui ka neid, mis on lihtsalt seotud tühja pangakontoga.
•• Aadamsoo sõnul tuleks kindlasti tšekk võimalikult kiiresti rahaks vahetada, kuna katte kontrollimisel võib tagatis küll olemas olla, kuid aja möödudes enam mitte.
•• Prokuratuur võltsitud ja katteta tšekkide kohta küll otseselt statistikat ei kogu, sest kelmusega seotud paragrahvi alla kuuluvad ka mitmed teised väärteod, kuid ka praegusel ajal on neil menetluses mõned sellesarnased juhtumid.