Eestlaste jõukus kasvas majanduse kiratsemise ajal
Kuigi Eesti majandust raputasid mullu mitmed krahhid, said eestlased aastaga ligi 15 protsenti jõukamaks.
Tänavu deklareeritud keskmine eelmise aasta tulu oli inimese kohta 34 600 krooni, mullu oli sama näitaja ligikaudu 30 200 krooni. Keskmine sissetulek kasvas 14,6 protsendi võrra, ületades oluliselt eelmise aasta tarbijahindade 8,2-protsendilist kasvu.
Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul peegeldavad üksikisiku tuludeklaratsioonid kahtlemata elanike üldist jõukuse kasvu.
"Väga täpselt näitab üldist rikkuse kasvu see, et oluliselt on suurenenud nende hulk, kelle aastane tulu jääb 50–100 000 ja 100–500 000 krooni vahele," sõnas Sõerd. "Ja ma usun, et jõukuse kasv tuleb välja ka siis, kui me juba tänavuse aasta tuludeklaratsioone kokku lööme," lisas ta.
Turu-uuringuid korraldava EMOR-i turu-uuringute suunajuhi Jaano Inno sõnul oli eelmine aasta passiivse tulu aasta, kus inimesed said tulu peamiselt vaid töökohtadest – finants- ja muud majanduslikust aktiivsusest saadud tulud olid väikesed.
Inno hinnangul oli möödunud aasta "tardumise aasta" – Eesti elanike elujärg ei paranenud ega halvenenud.
Tänavuseks prognoosis Inno inimeste jõukustasemete edasist eristumist – rikkad muutuvad veel rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks.
"Käärid inimeste vahel suurenevad veelgi – kes on sotsiaalselt ja majanduslikult aktiivsemad ja dünaamilisemad, need suurendavad oma tulusid veelgi, kes on vaid palgasaajad ja majanduslikult passiivsed, need kukuvad veel allapoole," selgitas Inno.
"Kui 1997. aastal oli väikelaen praktiliselt kõigile kättesaadav ja see võrdsustas inimeste elatustasemeid, siis tänavu hakkab see suund jälle vastassuunas liikuma," lisas Inno.
Kas ka eestlased tänavu keskmiselt rikkamaks saavad, seda näitab Inno sõnul kõige paremini tänavuse aasta sisemajanduse kogutoodangu (SKT) näitaja. Kui SKT kasvab, siis võib ka rääkida üldisest jõukustaseme tõusust, kui kahaneb, siis muutub ka Eesti rahvas keskmiselt vaesemaks.
Tänavu esimeses kvartalis vähenes SKT eelmise aastaga võrreldes 5,8 protsenti, aasta peale kokku prognoositakse majanduse nullkasvu.
Inno hinnangul eristuvad tänavu jõukuse poolest ka maa ja linn.
"Arvestades, et paljud ettevõtted on hakanud väljaspool Tallinna asuvaid filiaale ja kontoreid kinni panema, siis peaks maapiirkondades suurenev tööpuudus muutma maaelanikke keskmiselt veelgi vaesemaks. Linnad aga muutuvad jõukamaks," leidis Inno.
Samal seisukohal oli teise turu-uuringu firma, Saar Polli direktor Andrus Saar. Tema hinnangul inimeste sissetulekute eristumine jätkub. Ka maa ja linna jõukustasemete erinevus kasvab.
"Sellised trendid püsivad tõenäoliselt vähemalt 2–3 aastat, maa ja linna vaheline vahe ei hakka aga vähenema enne Euroopa Liiduga ühinemist," ütles Saar.
