Eestlaste röövija on kodulinnas tuntud ärimees
Majdal Anjar on küla sadakonna kilomeetri kaugusel Liibanoni pealinnast Beirutist ja umbes viie kilomeetri kaugusel Süüria piirist. Taibe on teine küla esimesest nii 30 kilomeetrit kirde pool, umbes 15 kilomeetri kaugusel Süüria piirist. Esimesse viidi Bekaa orus röövitud eestlased esimesel päeval. Teises pandi nad maha vangistuse viimasel päeval. Mõlemasse läksime ka meie.
Elektrikatkestused on Liibanonis igapäevane nähtus. Siin maksavad kohalikud elanikud kaht elektriarvet. Üks tuleb riigifirmalt, teine ettevõtetelt, kes voolukatkestuste ajal majapidamisi generaatoreid kasutades elektriga varustavad. Kuidas on see seotud seitsme eestlase röövimisega Liibanonis?
Nii Liibanoni kui ka Eesti meedias on korduvalt räägitud Wael Abbasist, kes uurimisorganite info järgi on eestlaste röövi läbiviija. Abbas elas Majdal Anjari nimelises külas, mida Liibanoni julgeolekujõud (ISF) pantvangistamisele järgnenud päevadel korralikult puistasid. Nende hinnangul ka edukalt, sest kohe esimeste päevade jooksul õnnestus neil tabada seitse sama küla elanikku, kes olid rööviga otseselt või kaudselt seotud. Vahistatutelt saadi ka infot: nende ninamees on Wael Abbas ja tema kodus hoiti eestlasi röövi esimesel päeval.
Wael Abbasi nimi oli enne 2006. aastat külaelanikele tundmatu. Siis suutis ta hankida kaks generaatorit, millega külale voolukatkestuste ajal elektrit anda. Küla on muidugi tinglikult öeldud, sinna on sisse kirjutatud ligi 22 000 inimest. Reaalselt on elanikke vähem, hinnanguliselt kuus kuni seitse tuhat.
Külastame Majdal Anjari munitsipaalpiirkonna juhi Sami Al Ajamy kodu pärastlõunal, kui tema tööpäev on juba seljataga. Väga uhkes majas elava Al Ajamy kodus avanev pilt meenutab ametniku eluruumide asemel pigem stseeni „Ristiisa” filmitriloogiast. Elutuba on täidetud kümmekonna mehega. Kes need mehed on ja mida nad seal teevad, jääb arusaamatuks. Üks neist olevat kohalik politseinik, teine Saudi Araabias äri ajav mees, keda tema sõnul kahtlustati kummalisel kombel eestlaste röövimise rahastamises ja hoiti ühe päeva jagu ka kinni.
Ebaküps, mõjutatav...
Wael Abbasist, keda siiani otsitakse, samuti seitsmest mehest, keda trellide taga hoitakse, on Al Ajamy nõus rääkima küll. Kokkuvõttes võib öelda: Wael Abbas oli kohalik ärimees. Paarisaja meetri kaugusel tema kodust asub alumiiniumitöökoda, millel laiub uhke ja pretensioonikas kiri „Wael Abbasi alumiiniumitööde korporatsioon”. Al Ajamy ei hinda 29-aastast Abbasi kuigi kõrgelt. „Ta ei ole kuigi võimekas, ta ei saanud sellist operatsiooni ise planeerida,” arvab ta.
Samamoodi iseloomustavad teda ka teised: ebaküps, mõjutatav, mitte kuigi võimekas. Ent ISF-i kõrge ametnik kinnitab, et just Wael Abbas oli eestlaste röövimise läbiviija. ISF kinnitab ka seda, et Abbas oli üks kolmest isikust, kes tulistas 9. aprillil surnuks eestlaste pantvangistamist uurinud julgeolekujõudude ohvitseri. Seda, kus Abbas praegu viibida võiks, ei teata.
Uurimise käigus saadud info järgi hoiti röövitud eestlasi esialgu Abbasi maja trepialuses ruumis. Kui kaua, jääb praegu selgusetuks, sellele oskavad ehk vastata meie vabanenud pantvangid. Versioonid varieeruvad mõnest tunnist kuni päevani. Seejärel andis Abbas eestlased üle teisele rühimitusele, väidetavalt tulid neile järele kaks meest. Abbas jäi aga oma koju, kuni sai teada, et külas tehakse reide. Seejärel ta kadus ega ole end väidetavalt hiljem enam näole andnud. Abbasi abikaasa ja poeg elavad praegu naise vanemate juures.
Seotud salafiitidega
Seitse Majdal Anjari elanikku, kes istuvad eeluurimisvanglas, olid Al Ajamy sõnul lihtsalt tehnilised teostajad. Tema sõnutsi ei teadnud kaks neist algul sedagi, et nad segatakse pantvangistamise juhtumisse. Üks neist peitis eestlased röövinud auto, teine peitis selle omakorda edasi. Al Ajamy jutust kumab läbi tahtmine küla mainet tõsta. Ta eitab, et juhtumi puhul oldaks ringkaitses, tema meelest tehti ja tehakse palju koostööd. Kuigi seitsme vahistatu kohta tema suust halbu sõnu ei kosta, väljendab ta end siiski diplomaatiliselt. „Kui minu juurde tulid vahistatud meeste emad ja kurtsid, et nende pojad on trellide taga, ütlesin neile, et te vähemalt teate, kus teie pojad on. Eestlaste vanemad ei tea sedagi,” ütleb ta.
Abbas olevat olnud ideoloogiliselt seotud ligi viie aasta eest piirkonnas pead tõstma hakanud salafiitide islamiliikumisega. „Nad mõjutasid teda. Muus mõttes ei saa teda kuidagi pidada mingiks asja niiditõmbajaks,” lausub Al Ajamy. Sellest, kes ja mitu astet kõrgemalt, miks ja kuidas eestlaste röövi tellis, Al Ajamy rääkida ei tea. Seda ei tea ka ISF. „Meil on oma versioon, aga meil pole tõestust,” kostab sealt. „Küll aga teavad seda hästi eestlased ja prantslased.”
Eestlased vabastati kahe mõjuala piiril
Inimasustusest tühjal alal Taibe küla vahetus läheduses asub paik, kus kohalike võimuesindajate sõnul seitse eestlasest pantvangi 14. juulil vabaks lasti. Märgid näitavad, et suure tõenäosusega see nii ka on. See oli ainus eestlaste antud tingmärkidele vastav koht Taibe läheduses.
Tegemist on äärmiselt vaikse alaga Bekaa orus. Kirsisalu, kus eestlased end Prantsusmaa saatkonna autode saabumiseni varjasid, ümbritseb tühermaa. Siiski paistab eemalt sõjaväebaas ja teisel pool salu võib märgata sõjaväe lasketiiru. Eemal asub liivakarjäär, kõrvalt jookseb telefoniliin, Taibe küla jääb allamäge ja on silmaga näha. Need tingmärgid andis ka üks pantvangistatud eestlane. Lähimast asfaltteest lahutab kohta paar kilomeetrit.
Liibanoni dokumentalisti ja ajakirjaniku Riad Kobaissi hinnangul on vabastamiseks valitud koht keeruline ja huvitav, mida ei valitud ilmselt juhuslikult. Just salu juurest läheb võimujoon: ühel pool hoiab võimu enda käes Liibanoni armee, teisel pool algab Briteli küla ala, mida valitsevad ennekõike autode varastamisega tegelevad jõugud. Teineteise territooriumile naljalt jalga ei tõsteta. Kui armee siseneb Briteli külasse, tähendab see Kobaissi sõnul kokkupõrkeid.
Piirkonna relva- ja narkokaubandust kajastanud ning uuriva ajakirjanduse auhindu võitnud Kobaissi arvates võis üks põhjus, miks eestlased vabastati armee kontrollitaval alal, olla soov kindlustada, et nad ei satuks mõne teise rühmituse kätte uuesti pantvangi.
