Ainulaadseks teeb UltraKubi moodulmaja ülimadal energiakulu – 15 kWh ruutmeetri kohta. „Mõned ehitusinsenerid on mulle helistanud ja öelnud, et ma valetan, nii väike energiakulu pole võimalik,” rääkis idee autor ja arhitekt Rene Valner.

Arve lähemalt selgitades käib jutt vähemalt kümme korda väiksemast küttearvest kui keskmise nüüdisaegse maja puhul. UltraKub pakub passiivmaju moodulitena, millest saab ise vajaliku suurusega hoone kokku panna. Näiteks 45m2 suuruse mooduli aastane küttearve elektriga kütmisel on umbes 1000 krooni, kahe mooduliga 90m2 majal 2000 krooni ja 135m2 majal vastavalt 3000 krooni. Üks moodul maksab 690 000 krooni, ruutmeetri hinnaks kujuneb seega 15 300 krooni.

Energia tuulelt ja päikeselt

Elumaja baasvariandist samm edasi tuleb nullenergia maja. Nullenergia tähendab, et maja mitte ainult ei säästa, vaid toodab ise kogu toimimiseks vajaliku energia. Näiteks eile Tallinna kesklinnas Rotermanni kvartali büroohoonete vahele püsti pandud näidiseksemplari katusel on Jaapani päritolu tuulegeneraator, Lapimaal toodetud päikesepaneelid ja Saksamaalt toodud soojakollektor.

„Kui maja on niivõrd soojapidav, siis saab Eestiski hakkama tuule ja päikesega,” ütleb maja energiasüsteemi koostanud firma Futuren tegevjuht Urmo Lehtveer „Kriitiline hetk on kolm talvekuud, siis võiks lisana kasutada näiteks pelletikütet.” Aga ühendust tsentraalsete kütte- ja elektrisüsteemiga pole maja autorite kinnitusel vaja, mis tagab soovi korral täieliku sõltumatuse monopoolsetest äridest, nagu Eesti Energiast või Eesti Gaasist. Maksab see iseseisvus – tuulel ja päikesel põhinev süsteem – 300 000 krooni ühe 45m2 mooduli kohta.

Hinnad põhinevad esialgu käsitöölikul arvestusel. „Kui keegi tuleks meie juurde ja küsiks, mis hinnaga me neile maja valmis teeme, siis need arvud me ütleksime,” lausus firma UltraKub tegevjuht Mihkel Pukk. Lõppeesmärk on aga hulgitootmine ja oma majatehase püstipanek. Ta lisas, et kahe aasta pärast tahab UltraKub olla esindatud juba viies riigis ja toota aastas mõnisada maja.

Sõltumatus olemasolevatest juhtmestikest ja torustikest, moo­duli mobiilsus ja väike hoonealune pind lubavad selle tootja kinnitusel püstitada omavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel ka ehitusluba taotlemata.

Lubada ei saa ühtki libastumist

•• Arhitekt Rene Valneri sõnul on ülima energiasäästu saavutamiseks vaja lähtuda kolmest asjast.

•• Esiteks tuleb maja saada õhku pidavaks. Õhupidavus omakorda tingib teise – ventilatsiooni. „Maja võib olla õhku pidav, aga kui ventilatsioon on vilets, viib see sooja välja,” ütleb Valner. Ning kolmas suur asi on soojustus.

•• Väga tähtis on ka koostekvaliteet. UltraKubi tegevjuht Mihkel Pukk tunnistab, et nad on kaalunud ka varianti lasta moodulmaja ehitada olemasolevatel majatehastel, et poleks vaja oma tehasesse investeerida. Teenuse väljast ostmisel on aga suurem kvaliteedirisk.

•• Lihtne näide – kui majamooduli juures tuleb mingi liist kinnitada teibiga, siis tuleb seda reeglit ka sada protsenti järgida. Reaalses elus ja reaalses tehases võib aga mingi töölise jaoks olla lihtsam see liist kinnitada kruviga.

•• „Esmapilgul pisiasi, aga kruvi tähendab õhuauku ja kui eesmärk on ehitada tavalisest kümme korda väiksema energiakuluga maja, ei saa lubada ühtegi libastumist,” märkis Pukk.