Eestlastes tekitab euroliit umbusku

Eestis puudub põhiseadusliku lepingu kohta arvamus 31 protsendil vastanutest.

Viimase Eurobaromeetri küsitluse kohaselt kuulub Eesti endiselt euroleigete riikide hulka, sest Euroopa Liidu maine on siin üks madalamaid.

Kui Euroopa Liidu keskmine ulatus küsitluse põhjal 47 protsendini ja selle piiri lähistel oli ka Leedu, siis nii Eesti kui ka Läti elanike silmis on ühenduse reiting madalam kui liidus keskmiselt – vastavalt 38 ja 40 protsenti on neid, kes pidasid mainet positiivseks. Euroopa Liidus on vaid viis riiki, kus liidul on veelgi kehvem maine kui Eestis. Rea lõpetab Ühendkuningriik.

Mõnevõrra väheneb toetus ka Euroopas tervikuna. Kahaneb nendegi hulk, kes peavad vajalikuks Euroopa põhiseadust, kuid näitaja liidus tervikuna ulatub üle 60 protsendi.

Samas mainib uuring, et nii Põhjamaades kui ka Eestis ja Lätis on arvestatav hulk neid, kes kas ei toeta või kellel puudub põhiseaduslepingu küsimuses seisukoht. Eestis on rekordarv neid, kes ei osanud konstitutsiooni kohta oma arvamust öelda (31%). Samas arvab 48 protsenti eestimaalastest, et liikmestaatus on ikkagi “hea asi”.

“Tänased eurooplased soovivad rohkem osaleda poliitilises protsessis ja proovikivid, mis neid muretsema panevad, on globaliseerumine, töötus ja sotsiaalprobleemid,” kommenteeris uuringu tulemusi Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström. “Euroopa rahvas ja organisatsioonid, mis neid esindavad, peavad saama rohkem sõnaõigust.”

Teisalt on eestlased üsna lootusrikkad majanduslike võimaluste osas.