Eilne lumesadu ja nädalavahetuse pakane lõid Eestis elurütmi sassi
Tallinnas ja Harjumaal oli esmaspäeval kella 20 seisuga juhtunud lumistel teedel 49 liiklusõnnetust, millest kahes said tõsisemalt vigastada ka inimesed.
“Enamjaolt on olnud tegemist plekimõlkimistega ja kergemat sorti avariidega, kuid kahes õnnetuses sai ka inimene vigastada,” ütles Põhja politsei valvekorrapidaja.
Esimene inimvigastusega õnnetus juhtus esmaspäeval kella 1.27 ajal Tallinna-Paldiski maantee 24. kilomeetril, kus 26-aastane Kristo kaotas lauges kurvis kontrolli BMW üle ja auto paiskus vastu puid. Kiirabi viis vigastada saanud juhi ravile Mustamäe haiglasse.
Teine vigastatuga liiklusõnnetus juhtus kell 8.04 Tallinna-Paldiski maantee 27. kilomeetril, kus Tallinna suunas sõitnud 42-aastase Karini juhitud Mitsubishi Galant sõitis otsa 27-aastasele jalakäijale Nataljale, kelle kiirabi toimetas Keila haiglasse.
Tallinnas Paldiski maanteel Looga peatuse juures sõitis eile päeval traktor maha trolliliini, mistõttu ei sõitnud mitu tundi trollid nr 6 ja 7. Trolliliikluse taastamine võttis kaua aega, sest traktor sõitis maha ka liiniposti.
Tallinnas Narva mnt ja Jõe tänava ristmikul sõitis sõiduauto juht ristmikul otsa jalakäijale ning seejärel ka valgusfoorile. Jalakäija õnnetuses viga ei saanud. Politsei selgitab õnnetuse täpsemaid asjaolusid ning algatas väärteomenetluse.
Meri on Hiiumaani jääs
Eelmise nädala külm jäätas mere Vormsi ja Hiiumaani, kuid see ei sega Väinameres laevaliiklust. Vormsi ja mandri vahet sõitva Reeda kapten Viktor Janson ütles ajalehele Lääne Elu, et laeva kõige vaevalisem sõit oli paar päeva tagasi, mil ühe otsa peale kulus poole rohkem aega ehk tund ja 20 minutit. Kapteni sõnul on jää Vormsi pool 15–20 sentimeetrit paks, Rohuküla pool õhem ning voolukohtades on ka jäävabu paiku. Jää kannab vabalt inimest, kuid jäätee avamiseks sellest ei piisa.
Mullu avati Noarootsi jäätee veebruari keskel ja Vormsi tee veebruari lõpus.
Reisiparvlaev Liisi aga sõitis pühapäeval Pärnu lahel olnud raskete jääolude tõttu Kihnust Pärnusse ligi seitse tundi. Tavaline sõiduaeg on umbes 2,5 tundi.
Eesti turistid jäid lumevangi
•• 164 Bakuus vahemaandumise tegema pidanud Eesti turisti viibisid eile lumetormi tõttu Aserbaidzˇaanis Ganca lennujaamas, oodates võimalust koju lendamiseks.
•• Bakuu lennuväli oli lumetormi tõttu suletud ning seetõttu pidi Indiast kodu poole lendavate Eesti turistide lennuk maanduma hoopis Ganca lennujaamas.
•• Rahvusvaheliste reeglite järgi pidi lennuki meeskond enne edasilendu kümme tundi puhkama ja vahetusmeeskond oli samuti Bakuus lumevangis. Lennuametilt taotleti pilootidele pikemat lennuaega ja eile õhtul kell 17.39 maandus lennuk Tallinna lennujaamas.
Ilmajaam: tugev lumesadu jätkub
•• Ilmajaama värske nädalaprognoosi kohaselt jätkub tugev lumesadu kogu Eestis vähemalt nädala teise pooleni.
•• Nädalavahetusel nõrgenenud ja itta taganenud kõrgrõhuala annab sel nädalal veelgi rohkem järele ning tugev edelavool Atlandil paikneva madalrõhuala keskme lõunaservas ulatub aja jooksul Läänemerele, teatas Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut.
•• Nädala teisel poolel domineerib läänepoolsetes maakondades sulailm. Tugevamat sadu on pärast esmaspäeva oodata veel teisipäeva õhtul ja ööl vastu kolmapäeva. Alates neljapäevast sajab iga päev Ida-Eestis peamiselt lund, Lääne-Eestis lörtsi ja saartel ka vihma.
•• Eile sadas kõige paksem lumi maha Lääne-Eestis. Ilmajaama andmete järgi oli Saaremaal Kõigustes ja Lääne-Nigulas maas üheksa sentimeetrit lund. Ülejäänud Eestit katab keskmiselt kuni kolme sentimeetri paksune lumekiht. Kõige vähem lund sadas maha Ida-Virumaal.
Luiki liigne pakane ei kimbuta
Looduskaitsekeskus tuletab meelde, et luikedel ei ole ohtu veekogudele kinni külmuda, samuti ei tasu luiki ja teisi väikesi veelinde veekogu jäätumise tõttu toitma hakata.
Viimastel päevadel on riiklik looduskaitsekeskus saanud kõnesid inimestelt, kes muretsevad veekogudel olevate luikede kinnikülmumise pärast.
Mure on enamasti asjatu, sest terved luiged ei külmu kinni, vaid püsivad paigal selleks, et energiat kokku hoida. Lume- ja jäätükkidega loopimisest pole kasu, sest tavaliselt ei lase lind end sellest häirida ja samuti võib lindu niimoodi tõsiselt vigastada. Päästjate eest ära lendav luik naaseb sageli varsti.
Luiged on enamasti paigal seni, kuni nad on veendunud, et enam toitu kätte ei saa, alles siis võivad nad otsida endale uue meeliskoha.
Ka ei ole mõtet veekogudel olevaid linde toita, sest kui looduslikud tingimused muutuvad ebasobivaks, liiguvad linnud teise kohta. Lisasöötmise korral jäävad nad aga paigale ja sõltuvad inimeste toitmisest, mis ei pruugi olla piisavalt regulaarne ega tervislik. Linnud jäävad nõrgaks ja võivad langeda hulkuvate koerte või rebaste saagiks.
