EKA kaardistas uue maja võimalikud asukohad

 (59)

EKA kaardistas uue maja võimalikud asukohad
Telliskivi loomelinnak sobiks nii rahaliselt kui ka võimaluste pärast.Foto: Christo Neemre

Eesti kunstiakadeemia koostas uue maja võimalike asukohtade pingerea: endiselt eelistatakse Tartu mnt 1 krunti, aga meeldib ka Telliskivi loomelinnak.

26. juunil lõppenud Eesti kunstiakadeemia (EKA) korraldatud avalikule päringule uuele majale uue asukoha leidmiseks laekus 28 ettepanekut 21 pakkujalt. Eesti Päevalehe käsutuses on dokument, milles EKA on seadnud kõrgkooli 25 alternatiivset asukohta pingeritta, et minna aruteludele haridusministeeriumi, kunstiakadeemia nõukogu ja ekspertidega.

Teadaolevate huviliste seas oli palju tuntud ärimehi ning asukohad varieerusid Ülemiste ärikeskusest kuni Pirita purjespordikeskuse kõrvalkrundini. Välja jäid nii Kopli liinid, mis dokumendi järgi „jääksid kauaks väljaehitamata piirkonnaks”, kui ka „küsitava ja mittehaakuva asukohaga” Filtri ja Rannamõisa tee ning Liimi tänav. Pakkumise tegid ka Rotermanni kvartali omanik Urmas Sõõrumaa ning Ahtri 3 krundi esindajana Arco Vara juhatuse esimees Lembit Tampere, kes aga kumbki tabeli etteotsa ei pääsenud.

EKA nõudmiste hulka kuulus asukoht eelistatavalt kesklinnas, 70–80 parkimiskohta, ühistranspordi lähedus ja netopinnana 20 000 ruutmeetrit. Kõige rohkem küsitavusi tekkis konkurentsist väljajääjate puhul segase omandiküsimuse ja kehtestamata detailplaneeringutega. Valikust jäid välja ka projektid, mille puhul toodi miinusena vaidlused naabritega.

Samal teemal:

Jätkuvalt eelistab EKA vaidlusaluseks saanud Art Plaza projekti aadressil Tartu mnt 1, kuid eelarvekitsikuse tõttu vähendatud mahus. Kui 2008. aastal buumi ajal valminud EKA maja võidutöö ehitusmaksumuseks kujunes 51 miljonit eurot, siis praegune ilma töökodadeta vähendatud mahus Art Plaza projekt koos ehitushinna ja krundiga läheks maksma 27 miljonit eurot.

Loomeinimeste keskus

Perspektiivi nägid ka potentsiaalsed arendajad eelkõige Põhja-Tallinna piirkonnas. Kalamaja puhul võivad määravaks osutuda Kultuurikatla lähedus, loomelinnaku olemasolu ja uue kvartali elluäratamine.

Detailplaneeringu eest sai maksimumpunktid aadressil Telliskivi 51 asuv 8263-ruutmeetrine territoorium, millel on kokku seitse kinnistut. Praegu asuvad sealsetes nõukogudeaegsetes laotaolistes hoonetes allüürnikud.

„Üks eelis on kindlasti asukoht, kui EKA maja sinna peaks tulema, ning sünergia teke loomelinnakuga. Samuti logistiline pool, kuna ala on transpordiga piiratud ja autoga ligipääsetav. Läbirääkimisel linnavalitsusega lubati piirkonnast bussiliin läbi käima panna,” selgitas kinnisvarabüroo Uus Maa konsultant Fred Linnukütt, kes omanike nimel pakkumise esitas.

Telliskivi 60 arenduse projektijuht Ivar Lukk leidis samuti, et väljakujunenud loometegevustega Kalamaja piirkond võiks pakkuda EKA tegevust ergutavat sünergiat. „Kindlasti tekiks klastriefekt siin juba asuva loomingulise seltskonnaga – ehk siis tekiks rohkem oodatud koostööd loometööstusevaldkonnas. Kogu arenduse ja miljöö seisukohalt oleme valmis heaks koostööks. Võidaks ka kogu Kalamaja piirkond, mis on ka ilma igasuguse kõrvalise abita niigi kujunemas Tallinna loomeinimeste keskuseks,” märkis Lukk.

Ülemiste City sobis EKA-le detailplaneeringu põhjal ideaalselt, kuid mitte asukoha poolest. „Aus vastus on see, et väga hea toon pole täna kommenteerida neid pooleliolevaid läbirääkimisi, mis meil kliendiga on,” märkis Ülemiste City AS-i juhatuse esimees Gert Jostov. „Tulevalt meie enda linnaku kontseptsioonist koondame siia mitte ainult ettevõtteid, vaid ka erinevaid õppeasutusi. Täna on siin näiteks juba Mainori kõrgkool. Selles kontekstis sobib ka EKA siia suurepäraselt,” leidis Jostov.

Nõukogu koguneb peagi

EKA uue hoone projektijuhi Maike Heido kinnitusel pole EKA nõukogu sel sügisel veel koos käinud ja täna pole ka ühtegi aega kogunemiseks kokku lepitud.

„Kindlasti toimub esimene koosolek septembrikuu jooksul, kuid kas selle käigus ka alternatiivkruntide pakkumiste osas mingite otsusteni jõutakse, pole kindel,” lausus Heido.

EKA juhtkond on Heido sõnul alternatiivasukohtade analüüsimiseks koostanud erinevaid tabeleid, et laekunud pakkumisi hinnata võimalikult paljudest kriteeriumidest lähtuvalt. „Kõik tabelid on tööversioonid ja mõeldud alusmaterjalideks aruteludele ministeeriumi, nõukogu ja ekspertidega. Enne EKA nõukogu seisukohavõttu alternatiivide osas ei pretendeeri ükski võimalikest tabelitest absoluutsele tõele,” märkis Heido.

EKA pingereadPingerida ehitushinna, projekti ja krundi maksumuse alusel – realistlik hinnang

••1. Art Plaza vähendatud mahus projekt (Tartu mnt 1) 27 mln eurot

••2. Telliskivi loomelinnak (Telliskivi 60) 27,54 mln eurot

••3. Ülemiste City 29,14 mln eurot

••4. Suva vabrikuhoone (Kotzebue 1) 31,16 mln eurot

••5. Kalasadama tänav 10 + Kultuurikatel (Põhja puiestee 37) 31,64 mln eurot

••6. Noblessneri kvartal 32,04 mln eurot

••7. Telliskivi 51 (territoorium seitsme kinnistuga) 32,68 mln eurot

••8. Balti manufaktuur (Kopli 35, Sitsi 13a) 33,72 mln eurot

••9. Pirita TOP 34,42 mln eurot

Pingerida sobivuse alusel – kui raha poleks oluline

••1. Art Plaza

••2. Suva vabrikuhoone

••3. Kultuurikatel

••4. Telliskivi 51

••5. Balti manufaktuur

••6. Noblessneri kvartal

••7. Telliskivi loomelinnak

••8. Pirita TOP

••9. Ülemiste CityArhitekti pilkPaaver: Kalamajas on potentsiaali

Arhitekt Toomas Paaver leidis, et asukoha eest ainsana maksimumpunktid saanud Tartu maantee krundil on endiselt omad eelised. „Lisaks ajaloolisele sidemele tundub vana krunt ka majanduslikus mõttes kõige loogilisem, sest seal on meeletu hulk eeltööd ära tehtud. Arhitektuurivõistlus, detailplaneering, ehitusprojekt, arheoloogilised kaevamised ja kõik muu kokku on tohutu aja- ja rahakulu,” nentis Paaver.

Tema sõnul võiks Ülemiste ja Pirita kohe välistada. „EKA vajab kindlasti kesklinna ja Tallinna kesklinn vajab EKA-t, et säilitada multifunktsionaalsus. Selles mõttes võiksid põhimõtteliselt sobida ka Kalamaja–vanalinna piirimail olevad variandid. Tallinn kaotab palju, kui EKA kapseldub linnamelust eemale. Kalamaja on kesklinnaga kontaktis ja siin on tõesti potentsiaali kujuneda mitmekesiseks loomemajanduse piirkonnaks.

EKA saaks Kalamajas võimendada sellist sünergiat ja kui vanast krundist loobutakse, siis on tõesti mõistlik vaadata siinseid endisi tööstusalasid, mis otsivad uut hingamist.”

Telli nüüd Eesti Päevaleht e-arve püsimakselepinguga ja meie annetame igalt lepingult 1 euro vähiravifondile "Kingitud elu". Vaata siia »

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare