Me küsime seda iseseisva kaitsevõime ülesehitamiseks. See peaks olema nii suur, et me suudaksime kõige ohtlikuma stsenaariumi ehk laiaulatusliku kallaletungi korral pidada vastu liitlasvägede saabumiseni. Praegu on meil jalaväeüksustest loodud umbes pool ning lahingutoetusüksustest ja logistikaüksustest umbes kolmandik. Me näeme siin puudujääki. Kuigi EKRE eesmärk on suurendada ka kaitsekulud 2,6%-ni SKP-st, siis sellest ikkagi ei jätkuks. Liitlaste poole pöördumine on paratamatu vajadus, sest me oleme uue külma sõja rinderiik.

Tundub see teile tõesti realistlik? USA president Donald Trump otsustas äsja USA väed Süüriast välja tuua ja ütles, et USA ei kavatse enam olla maailma politseinik, sest on naeruväärne panna ressurssi kohtadesse, millest enamik inimesi kuulnudki pole. Kas Eestigi ei võiks liigituda selliste riikide hulka?

Jah, Trumpi ametlik poliitika on „America first”, aga kui me vaatame, mis ta maailmas teeb, ei näe ma märke, et USA oleks oma hegemooniataotlustest sisuliselt loobunud. Kui Obama plaanis väed Afganistanist välja viia, siis Trump jättis nad sinna ja sõda läheb 18. aastat edasi.

USA sõjaline abi liitlastele ja partneritele on märkimisväärne. Näiteks Iisrael saab igal aastal sõjalist abi umbes kolm miljardit dollarit, Egiptus ja Keenia miljardi jagu. 2016. aastal oli USA sõjaline abi kokku umbes 50 miljardit dollarit. Oma situatsioonis oleme sunnitud ka abi küsima. See ei ole kerjamine, vaid meie olukorra tõdemine. Alternatiiv on minna rahva juurde ja küsida kaitsekulutusi veel juurde, aga ka see 2,6% SKP-st on rahvale väga suur koorem.