Säilitada oma koht vabariigi esikümnes riigieksamite tulemuste põhjal ja hoida riigieksamitel saavutatud taset – sedasi sõnastab oma kodulehel kooli eesmärgi Hugo Treffneri gümnaasium. Tegu ei ole üksikjuhtumiga, karm konkurents haridusmaastikul on pannud omavahel võistlema kõik Eesti koolid.

Mõne päeva pärast avalikustab eksami- ja kvalifikatsioonikeskus koolide eksamipingerea, milles ainsaks võrreldavaks kriteeriumiks on õpilaste riigieksamitel saavutatud punktid. Meedias tabelite avaldamist ennetades tuli haridusministeerium eile välja uuringuga “Gümnaasiumid avalikkuse pilgu all”, milles analüüsitakse riigieksamite tulemuste kõrval teisi tulemusnäitajaid, mille alusel saaks gümnaasiume omavahel võrrelda.

Uuringus leitakse, et praeguste tabelite mõjul tembeldatakse koolid ühekülgselt “headeks” ja “halbadeks”. Tulemuseks on õpilaste valimine, eksamile saatmise piiramine, pettused, õpetajate motivatsiooni vähenemine jms. Kahjuks ei paku uuringutulemused aga konkreetseid näitajaid, mille alusel võiks koole omavahel võrrelda.

Õpilasesinduste liidu endise juhatuse esimehe Merilin Piipuu sõnul on alternatiivse koolide võrdlustabeli vajalikkusest räägitud juba üle kahe aasta.

Uuringu jätkamine nõuaks kõikide Eesti koolide kohta informatsiooni kogumist, mis võib maksma minna mitu miljonit krooni.

Ennekõike toovad eksamitulemustel põhinevad pingeread kahju õpilastele endile. Koolides ei ole harv olukord, kus õpetajad keelavad õpilastel sooritada mõne aine riigieksamit, sest õpilase tulemus viiks alla kooli keskmise.

Tunni sõidu kaugusel

Mida siis veel rääkida lapsevanematest, kes jooksevad lastega mööda eliitkoolide katseid, eesmärgiga võsukesed iga hinnaga parimasse kooli sokutada. Tihti asuvad need koolid aga lapse elukohast tunni võrra pikema sõidutee kaugusel.

Riigieksamite kesksus mõjutab tugevalt ka õpetatavat. Nii mõneski koolis on riigieksamitele keskendumise tulemusena matemaatika tunnist saanud matemaatika riigieksami tund.

Kreitzberg: süsteem on elitaarne

•• Endise haridusministri Peeter Kreitzbergi sõnul annavad eksamitabelid lapsevanematele vale signaali.

•• “Riigieksamid ei näita õpetamise taset. Need näitavad seda, kuidas koolid end komplekteerivad, mitte seda, kuidas õpilasi õpetatakse,” ütles Kreitzberg.

•• Tema sõnul mõtlevad inimesed eksamitabeleid vaadates, et mida kõrgemal asub kool pingereas, seda parem see on. “Tegelikult ei ole asi koolis. Õpilaste võimekuse määrab klassi keskmine tase,” ütles Kreitzberg. Riigieksami tulemuste avalikustamine tekitab aga paanikat ja hariduslikku sisemigratsiooni.

•• “Meie praegune haridussüsteem on elitaarne. Üks osa koole haarab endale õpilaste koorekihi,” sõnas Kreitzberg.

•• “Kool tuleks lõpetada koolieksamitega,” ütles Kreitzberg.