Eksmodell Soomes tuntum kui Meri

Endine modell Anu Saagim on Soomes tuntum eestlasest avaliku elu tegelane kui president Lennart Meri, selgus avaliku arvamuse

uuringust.

Laupäeval avalikustatud Helsingi Tuglas-seura tellitud küsitluse järgi ületas Soome tippdisaineri abikaasa, Soome ja Eesti kõmuajakirjade täht Anu Saagim (35, pildil) näiteks kirjanik Jaan Krossi tuntuselt kolm korda.

Kurioosumina nimetasid 500 küsitluses osalenud soomlast kõige tuntumaks Eesti avaliku elu tegelaseks ammu surnud laulja Georg Otsa. President Meri jäi edetabelis kolmandaks.

Küsitluse korraldaja Seppo Kuusisto sõnul oli Georg Ots vanasti Soomes kindlasti tuntuim Eesti laulja. "See põlvkond, kes tema eluajal raadiot ja plaate kuulas, teab teda kahtlemata väga hästi," ütles Kuusisto. "Ja nooremad tunnevad Otsa laeva nime järgi."

Meedia tähtis roll

Kuusisto põhjendas Saagimi tuntust tema abieluga Soome kuulsaima disaineri Ristomatti Ratiaga, mis on jätkuvalt Soome ajaviite- ja õhtulehtede lemmikteema.

"Ma usun siiski, et tuntuim eestlane Soomes on Lennart Meri," lisas Kuusisto. "Inimesed said ise küsitluses valida, keda nad kuulsuseks loevad ja kirja panevad."

Meri teadis Eesti presidendina kaks kolmandikku küsitletuist, Mart Laari peaministrina teadis vaid 13 protsenti soomlasi.

Soome instituudi kultuurisekretär kirjanik Maimu Berg ütles, et Anu Saagimi populaarsus näitab ilmekalt seda, millega ajakirjandus tegeleb. "Ka Eestis on ilmselt Carl Danhammer tuntum kui mitmed kuulsad soomlased," märkis Berg. Ta lisas, et Georg Otsa osutumine Soomes tuntuimaks eestlaseks oli oodatav. "Samas pole ma päris kindel, kas kõik teda nimetanud soomlased teavad, et ta meie hulgast lahkunud on," lausus Berg.

Jaanuaris ja veebruaris läbi viidud küsitlus näitas soomlaste väga heatahtlikku suhtumist Eestisse ja eestlastesse. Kaks kolmandikku põhjanaabritest kinnitas, et nende suhtumine Eestisse on viimase viie aasta jooksul paranenud.

Eriti positiivselt suhtusid soomlased eestlaste isikuomadustesse. Kümnest enam mainitud isikuomadusest oli vaid üks kergelt negatiivne – umbusklik. Kõige rohkem iseloomustasid soomlased eestlasi sõnadega "samasugune kui meie", "mõnusad", "sõbralikud" ja "avatud".

Kuusisto sõnul on kasvava positiivse suhtumise põhjus soomlaste Eesti-reisid. "Mida rohkem inimesed Eestis käivad, seda positiivsemaks pilt läheb," ütles ta.

Maimu Bergi sõnutsi näitab soomlaste suhtumise muutumine, et eestlased on ise paremaks muutunud.

"Meie eneseteadvus on tõusnud ja suhtlemine seetõttu vabamaks muutunud. Soomlased saavad nüüd aru, et käivad teises riigis, mitte Venemaa endises provintsis või Helsingi lõunaosas. See tekitabki soomlastes meie vastu respekti ja paremat suhtumist," tähendas Berg.

Tema sõnul suhtuvad eestlastesse positiivsemalt need soomlased, kes on korduvalt Eestit külastanud kui need, kes kujundavad oma mulje ajakirjanduse põhjal.

Kõigist vastajatest oli Eestis käinud 69 protsenti. Kõige tihedamalt käivad Eestis 45–59-aastased soomlased. Tallinnast väljaspool on käinud ligi pooled soomlased.

Eesti pole kuritegelik

Küsitlus näitas, et soomlased ei pea Eestit eriti kuritegelikuks riigiks. Kuritegevust pidas Eesti probleemiks seitse protsenti küsitlusele vastanuist.

Kuusisto märkis, et Soome siseministri Kari Häkämiehe avaldused narkokaubanduse kohta Eestis ei muutnud soomlaste seisukohti üldse. "Häkämies tuli oma jutuga välja täpselt küsitluse läbiviimise ajal. Küsisin ühe küsitleja käest, kas see on ka vastuseid mõjutanud, kuid ei olnud üldse," lausus Kuusisto. "Sellised üksikud avaldused ei ärata tähelepanu."

Kuusisto lisas, et peaks juhtuma midagi väga dramaatilist, et näiteks viie aasta pärast soomlaste suhtumine Eestisse halvemaks läheks. "Et uuringu tulemused nii head olid, on isegi natuke üllatav," lausus ta.

Eestit peeti Soome konkurendiks kõige rohkem kultuuri, turismi ja spordi alal. Spordis pidasid Eestit kõvaks konkurendiks kõige enam 15–29-aastased soome naised, mida küsitluse läbiviijad seletavad õdede Shmigunide efektiga.