„Kui põlevkivi langeb välja, siis mingit muud varianti ei ole,” kordas Raukas oma varasemat arvamust.

„Meil ei ole vaja väikest reaktorit,” ütles Raukas kommentaariks ettepanekule, et Eestisse võiks ehitada väikese, 335-megavatise võimsusega IRIS-tüüpi tuumareaktori. „Vaja on 1000-megavatist reaktorit, mis on kõige tavalisem võimsus. See on töökindel ja läbiproovitud variant,” lisas ta.

„Tore on öelda, et ostame Soomest energiat, kuid selleks on raha vaja. Lisaks sellele on Eesti seotud Leedu tuumajaamaga. Miks me peaksime panustama ebastabiilsesse riiki, samal ajal kui saaksime anda oma inimestele tööd ja oleksime energeetiliselt kindlustatud?” loetles Raukas sobimatuid alternatiive Eesti tuumajaamale.

„Kui meil elektrit jääks üle, siis võiksime toota vesinikku, puhast fosforit, sest fosforiit on meil olemas, ning kui tahame, võime teha isegi alumiiniumitööstuse ja lisaks ka elektrit eksportida,” rääkis ta.

Eesti Energia tuumaenergeetika osakonna juhataja Andres Tropp nentis, et Eestisse saaks rajada piisavalt suure tuumajaama, mis võimaldaks elektrit ka teistesse riikidesse müüa, kuid kõik sellega seostuv sõltub poliitilisest tahtest. „Elering on tulnud järeldusele, et Eesti elektrivõrk saaks stabiilselt ja veatult toimida, kui võrku ühendada umbes 1000 megavati suurune reaktor. Kui reaktori võimsus oleks suurem, siis võiks see ohustada elektrisüsteemi stabiilset toimimist,” lisas ta.