Küttesüsteeme, sealhulgas ka gaasikatlaid tootva ettevõtte Viessmann Eesti filiaali tehniliste küsimuste nõustaja Veljo Variku ütles Päevaleht Online’ile, et kui Süsta tänava majas plahvatas mõni gaasiseade, on see üsna harukordne.

„Ajakirjandusest või internetist otsides leiab gaasiõnnetuste kohta teavet küll, aga et need plahvatusega lõppevad, seda juhtub ikka väga harva. Üldjuhul põleb seade ise maha, aga et pool maja laiali lendab, on ikka erakordne,” sõnas ta ja toonitas, et praegu siiski veel ei tea keegi täpselt, mis plahvatuse põhjustas.

Variku sõnul paigaldatakse uuemate gaasiboilerite ehk gaasi läbivoolusoojenditega koos ka ohutusseade. Juhul kui gaas on jäänud jooksma, aga tuld all ei ole, sulgeb see gaasi juurdevoolu.

„Vanadel mingeid gaasiklappe kindlasti ei ole,” sõnas Variku. Kuigi plahvatanud korteri omanik ütles tänases Eesti Päevalehes, et gaasiboiler oli uus, ei tähenda see Variku sõnul, et paigaldatud oli ohutusseade.

„Gaasikolded on enamasti kinnised. Kui gaas peaks lahti jääma, tõmmatakse see koldest otse lõõri. Seega pidi leke olema seal seadmest väljaspool,” rääkis Variku ja lisas veelkord, et kõik juhtunut puudutav saab praegu olla vaid spekulatsioon.

Eile öösel Põhja-Tallinnas plahvatanud elumajas sai vähemalt kaheksa inimest vigastada, neli neist päästeti rusude alt. Kolmekordse elumaja ühe trepikoja kolmas korrus ja pööninguosa hävinesid. Päästetöötajad evakueerisid majast 32 inimest, kannatanuid on esialgsetel andmetel kaheksa, neist neli päästeti rusude alt.