Ekspert: kaitseliit ei suuda päästjaid aidata

 (5)

Sõjajuhtimise magistritöö teeb ettepaneku luua kaitseväkke päästeüksus.

Kaitseväe juurde oleks vaja luua 100–200 inimesest koosnev päästealase ettevalmistusega üksus, leidis hiljuti kaitstud magistritöös kaitseväe ühendatud õppeasutuste lektor kapten Andres Pehme. Üksuse põhitöö oleks just praegu möllavate metsatulekahjude kustutamisel päästeameti abistamine.

Pehme sõnul peaks päästeameti abipalvetele praegu kehtivate seaduste järgi esimesena reageerima kaitseliit, kuid paraku napib sellel organisatsioonil isikkoosseisu ja vabatahtlikke. “Esmaste tsiviilstruktuuride toetajatena nähakse kaitseliitlasi, aga nende puhul võib probleemiks saada reageerimisaeg ja piisava hulga inimeste puudumine, mis ei võimalda päästetöid korralikult planeerida.” Näiteks metsapõlengute kustutamisel on abi andmas käinud ka nii-öelda tavaajateenijate üksused ning elukutselised sõdurid Scoutspataljonist, ent sel ajal katkeb nende tegelik väljaõpe.

Oma töös küsitles Pehme ligi sadat kaitseväes, kaitseliidus ning päästeametis töötavat eksperti, kes selle teemaga otseselt kokku puutuvad. Vastanutest kaks kolmandikku pidas kaitseliidu võimet toetada tsiviiljõude kas pigem või täiesti ebapiisavaks.

Töö kokkuvõttes leidis Pehme, et kõige efektiivsem ja parem lahendus oleks luua päästeettevalmistusega kaitseväeüksus. “Tegemist ei oleks kindlasti endiste üksik-päästekompaniide taastamisega, vaid täiesti uue, kaitseväe koosseisu kuuluva üksuse rajamisega,” rõhutas Pehme. Oma töös viitas ta ka näiteks ·veitsile, Taanile ja Tšehhile, kus selline üksus töötab.

Samal teemal:

Ministeerium arutab teemat

Kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimeti sõnul on Pehme magistritööga tutvutud ka ministeeriumis. “Infrastruktuuri osakonna spetsialistid on seda analüüsinud, samuti on eesti keelde tõlgitud Soome vastava päästeüksuse korraldus,” lausus Kuimet. Selgus üksuse loomise kohta peaks Kuimeti sõnutsi saabuma sügisel, kui valmib kaitseväe kümne aasta arengukava. “Teemat arutatakse kindlasti.”

Uue päästeüksuse üks eesmärke oleks tõenäoliselt ka korra tagamine kaitseväe keskpolügoonil, kus tihenenud harjutuste tõttu valitseb suurem tuleoht.

Päästeamet uue üksuse vastu ei seisa

•• Spetsiaalse väljaõppega abiliste üle oleks päästeametil ainult hea meel, kinnitas ameti peadirektori asetäitja Ain Karafin.

•• ”Kui meil on inimtööjõudu abiks vaja, pöördume esmalt kaitseliidu poole, kes on meie esimene lepingupartner. Probleem on aga selles, et paljudel kaitseliitlastel ei ole võimalik ilma etteteatamisajata töö juurest ära saada,” rääkis Karafin.

•• Viimati kutsus päästeamet inimesi appi paar nädalat tagasi Vihterpalu ulatusliku metsapõlengu ajal. “Kaitseliidust oli seal inimesi küllaltki vähe, vabatahtlikud tulid Harjumaa reservpäästerühmast ja Eestimaa Looduse Fondist,” ütles Karafin. Möödunud nädalavahetusel abistasid kaitseväe ja kaitseliidu lennukid aga kustutamisel Narva karjääris.

•• Samal ajal võib ideele saatuslikuks saada kaitse- ja siseministeeriumi kemplemine selle üle, kellele jäävad mis funktsioonid. Kaks ministeeriumi ei ole suutnud senini kokku leppida ka selles, kumma haldusalasse peaks jääma niinimetatud Search and Rescue üksus.

e-kaubandus konverents