“Päevavalguses hakkame nägema vaid pesemata klaasi,” on veendunud nii Euroopasse kui ka Ameerikasse suuremahulisi klaas-valgusskulptuure kavandanud Meeli Kõiva. Eesti klaasikunstnike ühendus saatis samba autoritele järelepärimise ja saabunud vastusest selgus: algselt dolomiidist kavandatud samba materjalina kasutatakse klaasi, milleks on välise kihina 30 mm paksune turvaklaas ning sisemise kihina 30 mm eritehnoloogias mullikeste ja pragudega valkjas jääd meenutav klaas. Metallkonstruktsioon asub sambas sees, samuti valgustussüsteem.

Kavandatava monumendi sellisest klaaslahendusest järeldub Kõiva sõnul, et rahvale lubatud jäise samba asemel tehakse tegelikult peegelpinnana sillerdav turvaklaassammas.

Plaanid ja tegelikkus

“Päevavalguses jääb domineerima turvaklaasi sile pind, mis määrdununa ei õigusta oma kõrget hinda,” leidis Kõiva. Parema ettekujutuse saamiseks soovitas kunstnik vaadata Tallinnas Stockmanni kaubamaja lähedal Tartu maanteel asuva Jaani seegi muuseumi määrdunud klaaspinda.

Kõiva rõhutas, et Eesti inimestele edastatud sõnum monumendis kasutatavast klaasist ja selle valgustamisest kui tehnoloogilisest innovatsioonist on faktiline vale.

“Maailmas on viimase kümne aasta jooksul loodud mitmeid unikaalsetes tehnoloogiates klaasskulptuure, kuid nende puhul on klaas algselt olnud idee kandjaks ning võimendajaks,” ütles ta. Samuti pole Kõiva sõnul kõnealune tehnoloogia ja materjalid ei unikaalsed ega innovaatilised.

Peatselt peaks kerkima teinegi klaasist kavandatud mälestusmärk. 23. augustiks ehk esimese Hirvepargi koosoleku 21. aastapäevaks on välisministeeriumi ees Islandi väljakul kavas avada vastupanu mälestusmärk. Kuulo Vahteri, Ivo Lille ja Ain Rööpsoni “Murtud müüri” nime kandev keskelt lahti murtud klaastahukas on pühendatud neile, kes võitlesid Eesti vabaduse eest nii relva kui ka sõnaga.

Juba 2006. aastal võidetud võistluse tööle leiti teostatav  tehniline lahendus alles mullu, sedagi peamiselt tänu alles hiljuti leiutatud uuele silikoonitüübile.

Esmalt oli vaja leida klaasitootja, kes suudaks valmistada niivõrd suurt klaasi. Arhitekt Ain Rööpsoni sõnul tuleb monumendi valmistaja Soomest, klaasist müüri klaaskihte hakkab omavahel koos hoidma Portugalis valmistatud  silikoon. Siiani otsitakse lahendust valgustusprobleemidele.

Kommentaar

Aulis Bertin, rahvusvaheliselt tunnustatud Soome klaasiinsener

Siseruumides pääseb klaas materjalina mõjule, tema omadused võimenduvad positiivselt. Välistingimustes tuleks arvestada mitut riskitegurit, näiteks ilmastikutingimused muudavad suurte klaaskonstruktsioonide omadusi.

Samuti leiavad monumendil endale mõnusa istumispaiga linnud: kajakad, varesed, hakid.

Lindude väljaheidete tõttu on vaja monumenti pidevalt puhastada ja need põhjustavad klaasi pindmises struktuuris halvasti prognoositavaid muutusi. Samuti tekitavad peegelduvad klaaspinnad lindudes segadust ning kokkupõrkeid on seetõttu võimatu vältida. Monumendile kavandatud 30 millimeetri paksuste turvaklaaside paigutamine välistingimustesse toob seoses temperatuuri kõikumisega kaasa täiendava turvariski.

Malta risti kujuline vorm tekitab klaasosade vahele pinge, mis omakorda muudab osade kuju. Samba välisilme erineb juba mõne aasta pärast tunduvalt plaanitust.