Ekspert Rein Porro ei pea tuulenihke versiooni tõenäoliseks
Porro sõnul langes lennuki AN-28 lähenemiskiirus Kärdla lennuväljale järsult kiiruseni, mille puhul kaotab lennuki tiib tõstejõu. Kogenud lendur läheneb lennuväljale kiirusel ligikaudu 150-170 kilomeetrit tunnis, tiib kaotab tõstejõu kiirusel 120 kilomeetrit tunnis, selgitas ta.
Kui sellist kiiruselangust põhjustanuks tuulenihe, oleks Porro sõnul selle eelduseks tugev äike või rünksajupilved.
Reeglina muudab tuulenihe lennuki juhitamatuks ja põhjustab alla kukkumise ilmastikutingimustel, mis on Baltikumis suhteliselt haruldased. Tuulenihet esineb sagedamini mägismaal. Endise N. Liidu territooriumil oli sellisteks lennuväljadeks Lvov, Harkov, Sotši, Minsk ja Tbilisi, loetles Porro, kellel endal on 19 000 lennutundi seljataga.
Ta tõi näiteks 600 meetri kõrgusel merepinnast asuvas Alma-Atas toimunud õnnetuse, kus äikeselise ilmaga põhjustas tuulenihe lennuki TU-154 sööstu pärast starti vertikaalasendis vastu maad kiirusega 450 kilomeetrit tunnis. “See on kaks korda rohkem tiiva tõstejõu kiirusest, mille kadumisel lennuk kõrgust kaotama hakkab,” lisas ta.
AN-28 on eksperdi sõnul suhteliselt hea juhitavusega lennuk. Kärdlasse sõites oli lennuk raske, kuna kütuse tagasilennuks tangib sõiduk juba Tallinnas.
Porro sõnul ei saa siiski tuulenihke versiooni päriselt välistada. Kärdlas on maandumisel kõva külgtuul, mis tekitab tugevat turbulentsi ja seda soodustab veelgi rajapikenduse metsasiht kuni majakani.
“Tuulenihke võimalus on küllaltki tõenäoline,” ütles ka õnnetuse uurimist juhtiv Tõnu Ader.
Porro ütles, et ei pea tõenäoliseks lennuki ka lennuki mootori jäätumist, ent sedagi ei saa välistada. “Lendur oli selle jäätumisvastase seade sisse lülitanud, aga kas ta tööle hakkas, selle selgitab uurimine. Igasuguse liiklusvahendi õnnetuse põhjuse taga on inimese käsi,” mainis Porro.
