„Ahmi väidetavalt näinud inimesed võisid tegelikult näha hoopis mõnda suurt kasvu segaverelist koera või suuremat kasvu tumedama karvaga kährikut,“ ütles Männil Päevaleht Online’ile.
Männil rääkis, et aeg ajalt ikka teatakse, et keegi on Eestis ahmi näinud. „Enam-vähem igal aastal teatatakse, et Viljandimaal ning ka mujal Lõuna-Eestis on seda looma nähtud,“ lisas ta.
Männili sõnul on see võrreldav mõne aasta taguse looga, kus väidetavalt nähti Hiiumaal karu. „Seal kindlasti karu tookord ei olnud,“ lisas ta.
„Ahm on hästi suure liikuvusega loom ning ta peaks hästi palju jälgi jätma. Ahmi jäljed on spetsiifilised suured jäljed, kuid neid pole kusagil täheldatud. Alguses on väidetud küll, et tegemist on ahmiga, kuid hiljem on siis selgunud, et jäljed on ikkagi pisemad ja kuuluvad näiteks mägrale,“ rääkis Männil.
Ametlikel andmetel täheldati Eesti aladel viimati ahmi 1970-aastatel.
Männil rääkis, et ahmi leviala jääb Eestis umbes 500 kilomeetri kaugusele kirde suunas. „Sinna, kus paikneb Karjala ning Leningradi oblast Venemaal,“ täpsustas ta.
„Kõige otsem tee oleks ahmil Eestisse tulla üle Soome lahe, kuid seal ei teki talvel tiheda laevaliikluse tõttu püsivat jääkatet,“ rääkis Männil.
Männili sõnul jõuaks ahm reaalselt Eestisse läbi Leningradi oblasti.
„Loom peaks kusagilt järvede vahelt läbi tulema ning selles piirkonnas on tegelikult ka väga suure inimasustusega alad. Säärane teekond on ahmi jaoks tegelikult ikkagi väga ebatõenoline,“ arvas Männil.
