Eesti Päevaleht palus sündmuskoha fotosid kommenteerida 20 aastat uurijana töötanud ja praegu sisekaitseakadeemia kriminalistika õppetooli lektorina töötaval Raivo Öpikul. Arutlus ei pretendeeri menetluslikule tõele. Tegu on eksperdianalüüsiga fotodest, mille tegi Eesti Päevalehe fotograaf kolmapäeval kella 11 paiku, pärast seda, kui politsei oli sündmuskohalt lahkunud.

•• „Minu jaoks on kõige huvitavam see, kes on selle noole joonistanud,” viitas Öpik fotol olevale kaarena joonistatud noolele. „Vaevalt et politsei on selle teinud. Nooleots näitab sinnapoole, kus vigastatu on ilmselt trepiastme peal istunud ja pikali kukkunud.”

••  Pilti vaadates tekkis Öpikul kaks mõtet. „Esimene on see, et keegi tahtis toast välja tulla, võimalik et põgeneda. Teda on seejärel terava esemega torgatud, trepimademel on palju vere­pritsmeid. Ta on alguses püsti seisnud, siis on ta tulnud trepi käsipuu otsa juurde ja maha kukkunud. Sealt on ta lohistatud tagasi tuppa,” analüüsis Öpik. „Aga see variant, et sellest korterist on püütud põgeneda, on täiesti võimalik. Paistab, et kõige rohkem püstiasendis vigastusest tekkinud veretilkumist on selle suuna peal, kus inimene on uksest välja tulnud ning püüdnud loogiliselt otse trepist alla minna. Aga sellel kohal, kus teda on löödud, on ta millegipärast seisnud, ei tea, kas teda hoiti siis kinni. Pärast seda on ta aeglaselt pisut (u ühe sammu) edasi liikunud, aga trepist alla astunud ei ole,” arutles Öpik.

•• Tundub, et ohvri ja ründaja võitlust trepikojas ei ole toimunud, sest seintel pole verejälgi märgata.

•• Öpiku sõnul on uks ilmselt lahti olnud, kui inimene on korterisse sisse lohistatud, sest ukselingil verd pole. Küll on seda luku ümber oleva pleki peal, samuti paistab seda palju olevat ukse lävepakul.

•• Paraku pole Öpiku sõnul fotolt aru saada, kas verejäljed lähevad ka trepist alla. Ometi leidis Öpik, et kusagil võib olla veel üks vigastatud  inimene. „Need veretilgad on kukkunud hästi laiali ümber lohistusjälje – võimalik, et see, kes lohistas, on ka ilmselt viga saanud. Aga kui surnud mehel on vaid üks vigastus, nagu praegu on uudistes väidetud, siis on võimalik, et see on nn laiendatud enesetapp. Kui mees tegi lõpuks enesetapu, siis järelikult enne lohistas ta kellegi, kes püüdis põgeneda, korterisse tagasi. Sellisel juhul peavad tal olema peopesad verised. Kuid kust said siis lohistusjälgede ümber veretilgad?” arutles Öpik.

•• See, et uks oli surnukehade leidmise hetkel lukustatud, ei näita eksperdi hinnangul kohe seda, et tegemist on nn laiendatud enesetapuga. Snepperluku puhul sai ukse tagantkätt kinni tõmmata.