Uudelepp rääkis Päevaleht Online’ile, et Eesti vaatepunktist poleks lahendus vastukaaluks mingisuguse propagandaagentuuri loomine, vaid pigem siinsete ajaloolaste hea töö.

„See tähendab seda, et tuleb kirjutada oma uurimusi, tutvustada neid rahvusvahelistel foorumitel. Kirjutada sellele viimati ilmunud raamatule arvustusi, üritada neid teadusajakirjades avaldada,“ jätkas ta.

Uudelepp nentis, et hiljuti inglise keeles avaldatud Renald Simonjani raamatu „Russia and Baltic Countries” juures kasutab Venemaa väga lihtsalt ning juba sajandeid tuntud propagandavõtet.

„Kui sind ennast ei pruugita selles valdkonnas usaldada, siis leia keegi, kellel on mingi detaili tõttu usaldusväärsus olemas, praegu on selleks lugupeetava ajaloolase tiitel, ning lase temal levitada seda sõnumit, mida sa tahad levitada,“ selgitas ta.

Kui Eesti tahab selle sõnumiga võidelda, siis tuleb Uudelepa hinnangul suuta näidata vähemalt samal sümbolilisel tasandil olevat inimest, kes väidab, et tegelikult asjad ei ole päris nii.

„Eesti võib leida omale sõpru välismaalt. Kui seda väidaks mõni Eesti ajaloolane, siis sellisel juhul on usaldusväärsus väiksem,“ lisas Uudelepp.

„Kui meist üritatakse maalida pilti väikesest vastikust natsiriigist, siis meie enda ajaloolane õigustab oma riigi kunagisi tegusid. Kui selle arvamuse kirjutab mõni inglane, prantslane või hispaanlane, siis sellisel juhul on tema arvamus ja sõnum märksa tugevam,“ jätkas ta.

Uudelepp sõnas, et Venemaa propagandistlikke väiteid ümber lükates ei tohi vastuollu minna Euroopas levinud ajaloolise arusaamaga Saksamaa ja Nõukogude Liidu rolli kohta Teises Maailmasõjas.

„Euroopale on väga raske selgeks teha, et Nõukogude Liit on olnud sama kuri ja hirmus moodustis kui seda oli Natsi-saksamaa, sest Nõukogude Liit Lääne-Euroopat ei vallutanud,“ jätkas ta.

Uudelepp märkis, et Venemaa ei tee oma propagandat kunagi ühel tasandil.„Et ilmuvad näiteks mingid raamatud, kus öeldakse midagi ning ongi kogu lugu. Tuleb vaadata tervikut, mida Venemaa teeb,“ selgitast ta.

Uudelepa hinnangul on propagandasõjas tehtud ka teine käik.

„Suured uudisteagentuurid räägivad sellest kuidas Eesti kodanikud on piraadid ning samal ajal tuleb välja raamat, kus tunnustatud ajaloolane väidab, et Balti rahvad tahtsid ise NSVL-iga ühineda,“ jätkas ta.