Ekspertiis kummutab väite Kaarli puiestee vanade pärnade haigusest
Tallinna Kaarli puiestee puude seisukorda uurinud botaanikaaia teadlased lükkasid ümber linnavalitsuse põhiväite, et allee tuleb maha raiuda, kuna enamik puid on vanad ja haiged.
Botaanikaaia dendroloogide kinnitusel tuleb alleelt raiuda vaid neli puud, kui säilitada vabakujuline haljasala. “Kolm haiget puud kasvab tenniseväljakute poolses osas jalutusalal ja üks puu panga juures. Allee keskmised puud on väga heas korras,” kinnitas puiestee pärnasid hinnanud botaanikaaia avamaakollektsioonide osakonna juhataja Olev Abner.
KESTAB VEEL SADA AASTAT. Abneri väitel on allee ülejäänud 103 puud elujõulised veel vähemalt 50-100 aastat, kui pärni pügamisega ei kahjustata.
Uuring liigitas 80 protsenti Kaarli puiestee allee puudest väärtuslikeks. Puude hoolduseks soovitasid dendroloogid linnal vältida puudele suurte lõikehaavade tekitamist ja kõrvaldada regulaarselt võrast kuivanud oksad. Sõidutee-äärsete puude tüvede kaitsmiseks tuleb need ümbritseda metallvarbadest kaitsetarindiga.
Jaanuaris valminud botaanikaaia uuringu tulemused langesid Abneri sõnul üldjoontes kokku viie aasta eest soomlastelt tellitud uuringu tulemustega. “Väga halvas seisus olnud viis puud on vahepeal maha võetud,” ütles ta.
KEVADEL KOPP MAASSE. Abilinnapea Priit Vilba teatas juba ekspertiisi valmimise eel, et linnavalitsus kavatseb kevadel enne puude lehteminekut võtta Kaarli puiestee uuendamiseks maha 107 pärna.
Linna eesmärk on vahetada välja vanad ja haiged puud ja rajada ühtlasi maa alla parkla, et saaks kaotada parkimise Vabaduse väljakult ja Kaarli puiesteelt. “Inimene maksab raha, et saab auto maa alla panna. Alleed ja parklat eraldi teha pole mõtet. Kui teeme praegu allee ära, siis kümne aasta pärast ei taha keegi teha parklat, sest puud on liiga suured,” ütles linnavalitsuse avalike suhete juht Kaido Padar.
Linnavalitsus loodab piirkonna detailplaneeringule volikogult kinnituse saada 22. veebruaril ja konkursi õnnestumise korral kevadel kopa maasse lüüa.
VASTUSEIS KASVAB. Eile teatas ka keskkonnaministeerium, et ei poolda radikaalset puude väljavahetamisplaani enne, kui selleks tegelik vajadus tekib. “Põhjenduse, et puiestee võiks suurema tuule juures pikali lennata, puhul peaks kõik vähegi vanemad puud linnas maha võtma,” ütles ministeeriumi looduskaitseosakonna spetsialist Urve Sinijärv.
Kava asendada 130-aastased puud noorte konteinerpuudega on tekitanud protesti maastikuasjatundjates.
“Allee puud peavad olema ikka ühepikkused ja -paksused. Kui linn soovib korraliku allee taastada, tuleb osta 10-sentimeetrise diameetriga viiemeetrised pärnad,” ütles botaanikaaia peaaednik Kersti Lootus.
Olev Abneri sõnul tundub talle kahtlaselt väike ka allee uuendamiseks linnaeelarvest eraldatud 3,5 miljonit krooni. “Võib-olla tuleks see kahega korrutada, aga võib-olla me lihtsalt ei tea kõike ja raha tuleb mingist muust allikast,” nentis ta.
Kümneaastane viis meetrit kõrge pärn maksab 2000 krooni ringis, iga ümberistutuskorraga puu hind kahekordistub, sest kompaktsemaks muudetakse juurekava ja kärbitakse võra. 30-aastase puu eest võivad puukoolid Abneri andmetel küsida isegi 50 000 krooni.
Tartu puukooli juhi Alvar Petersoni sõnul küünib korraliku Kaarli puiesteele sobiva pärna hind 31 000 kroonini.
