Villu Reiljan oli eile eriti šokeeritud selle pärast, et Eesti Ekspressis avaldatud info tema võimalike pistise küsimise kahtluste ning saadikupuutumatuse ära-võtmise kohta ilmus vahetult enne jõule.

Nädalalehe ajakirjanikud Tarmo Vahter ja Sulev Vedler kirjutasid eile ilmunud numbris, et Villu Reiljani süüdistuse üks alus on tema ja ehitusfirma Merko juhi Toomas Annuse vestluse lindistus, kus räägitakse pensionisambast ja sellest, et “kodumaa ei unusta sind”. Ekspress tõdes, et süüdistuse esitamisel saab põhiliseks, kas kaitsepolitsei on lindistuse teinud seaduslikult ja seda on võimalik kasutada asitõendina.

Reiljan kaebab kohtusse

“Sellise “jõulukingituse” tegemine on lihtsalt alatu,” ütles Reiljan eile oma avalduses, milles ta teatas ühtlasi, et kaebab Eesti Ekspressi kohtusse. “Tegemist on lihtsalt ropu valega ja rohkemaga ei midagi, nagu tavaline ajakirjandus ikka,” ütles Reiljan eile hommikul. “Ma ei hakka seda isegi kommenteerima.”

Kaitsepolitsei teatas eile hommikul, et kahetsusväärsel kombel on ajakirjanduses faktide pähe esitatud valet ja meelevaldseid tõlgendusi. Samas ei lükanud kaitsepolitsei, kes end info ajakirjandusse lekkimisest täielikult distantseeris, artiklis esitatud pistise võtmise või küsimise kahtlustusi ümber.

Riigiprokuratuur teatas, et lisaks artiklis mainitud isikute maine kahjustamisele paneb see kahetsusväärsel kombel kahtluse alla ka käimasoleva kriminaalmenetluse seaduspärasuse. “Mis võibki olla artikli allikateks olevate isikute tegelik soov,” teatas prokuratuur avalduses.

Sulev Vedler ja Tarmo Vahter kommenteerisid valeandmete esitamise süüdistusi väitega, et igal lugejal on õigus oma arvamusele. “Kapo nägi seda lugu enne avaldamist,” ütles Sulev Vedler. “Neil oli võimalus seda eile (kolmapäeval – toim) öelda, eile nad seda ei teinud.” Nii Vedler kui ka Vahter kinnitavad, et mainitud lindistusi Reiljani ja Annuse kõnelusest ei ole nad siiski näinud ega kuulnud.

Reiljani kohtuähvardustesse suhtuvad mehed rahulikult. “Meie kirjutasime, et on olemas lindistus, kus räägitakse maadevahetamisest ja pensionisammastest, me ei ole rääkinud pistise andmisest,” selgitas Vedler seda, et ühtegi sellekohast väidet artiklis ei leidu. Kirjutatakse hoopis politsei kahtlustest, mida üks või teine väljend võis tegelikult tähendada. Vedleri kinnitusel on kohtusse minek iga inimese õigus, kuid ta tuletab meelde, et see on väga aega-nõudev protsess.

“Loomulikult on igal lugejal õigus oma arvamusele,” kommenteeris ka Vahter, kuid juhtis tähelepanu asjaolule, et kui välja tuuakse “faktid”, mis kindlalt tõele ei vasta, siis võiks igaüks ülejäänud tekstist oma järeldused teha.

Alus nimetas laimuks

Rahvaliidu fraktsiooni liige Mart Opmann helistas eile hommikul Reiljani juuresolekul kaitsepolitsei peadirektorile Aldis Alusele. Riigikogus justiitsministrilt aru pärides viitas Opmann, et kapo peadirektor nimetas avaldatut laimuks ning on seda kinnitanud ka Ekspressi ajakirjanikele.

Rahvaliidu pressijuht Agu Uudelepp kinnitas, et Reiljani pole kaitsepolitsei siiani ei tunnistaja ega kellegi teisena üle kuulanud. “Temaga ei ole isegi vesteldud,” ütles Uudelepp.

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul ei ole prokurör süüdistusakti koostama hakanud.

“(Maavahetustehingute) uurimine on aktiivses seisus ja menetlustoimikud ei ole veel prokuratuuri jõudnud,” ütles Herodes.

Saadikupuutumatuse äravõtmist pole nõutud

Ekspress väitis ka, et kõneks on olnud Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmine. Herodese sõnul ei ole menetlus sellisesse seisu jõudnud, et oleks vaja kelleltki saadikupuutumatuse ära-võtmist taotleda. “Praegusel hetkel mitte,” vastas ta küsimusele, kas prokuratuur on pöördunud Reiljani saadikupuutumatuse asjus õiguskantsleri poole.

Saadikupuutumatuse ära-võtmine algatatakse seaduse järgi juhul, kui uurimise käigus on vaja isiku suhtes kohaldada tõkendit ehk võtta ta vahi alla või pidada kahtlustatavana kinni. Samuti läbiotsimiseks, vara arestimiseks ja siis, kui hakatakse koostama süüdistusakti.

Siiani on kümne aasta jooksul võetud õiguskantsleri ettepanekul saadikupuutumatus kolmelt Reformierakonna saadikult: Heiki Kranichilt, Siim Kallaselt ja Margus Hansonilt. Esimesed kaks pöördusid ise riigikogu poole, et neilt õigustoimingute kiiremaks ja selgemaks menetlemiseks puutumatus ära võetaks. Tõsi, juriidilist tähendust sellisel omaalgatusel ei ole. Kranich ja Kallas on kohtus õigeks mõistetud, Hanson aga süüdi.