Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu

 (35)

Päevaleht koostas esimest korda Eesti linnade elamisväärsuse edetabeli.

Kui inimesel oleks piisaval hulgal raha ja võimalusi, valiks ta elukohaks eelkõige Tartu, selgus Eesti Päevalehe korraldatud linnade elamisväärsuse küsitlusest.

Vastas 301 inimest kõigist maakondadest, igale linnale sai anda kuni kümme punkti, lisaks tuli põhjendada, kes ja mis linnaga seoses kohe meenub. Tulemusi analüüsiva arvamusloo leiate Eesti Päevalehe arvamusküljelt. Alljärgnevalt kõigile linnadele antud hinnangute kokkuvõte.

1. Tartu – 1606 punkti

Keskmisest targem, väike, vaikne puust ja inimlik ülikoolilinn, Eesti vaimupealinn, kus levib Tartu vaim ja kus asuvad Toomemägi, Vanemuine, Maarjamõisa kliinikum, Ingli- ja Kuradisild ning palju välikohvikuid, rääkimata seamonumendist.

Aga ka: liiga boheemlaslik, mainet rikuvad debiilsed äärmuslased. Tartlased kannavad kampsunit, ei tunne kella ega kalendrit ja kui rääkima hakkavad, muutuvad hirmus kirglikuks ega lõpeta iialgi.

Inimesi: Juri Lotman, Džohhar Dudajev, Peeter Tulviste, Jaak Aaviksoo, Jaan Kaplinski, Hando Runnel, Tõnis Mägi, Marju Lauristin, suudlevad tudengid.

Täiendab

teabeteenistuse juhataja Lilian Lukka: parimad võimalused hariduse saamiseks, kultuuri tegemiseks, vabameelne ja loominguline õhustik, erilise miljööga linnakeskkond, Tartu maratoni üritused, hansapäevad, Tartu Kevad.

Samal teemal:

2. Haapsalu – 1470

Esimese Eesti hõnguga mereäärne ravimuda, puumajakeste ja linnusega tore romantiline linn, kus ilmub ajaleht Lääne Elu ja on Evald Okase muuseum ning toimub filmifestival HÖFF.

Aga ka: mittemidagiütlev lame kant koos ajuvabade ilutulestikega, ühest pingist jääb linna tutvustamisel väheks.

Inimesi: Pjotr Tšaikovski, Andres Ammas, Ilon Wikland, Epp Maria Kokamägi, Mihkel Mutt, Raimond Valgre ja Valge Daam.

Täiendab

registripidaja Einar Luik: turvaline ja õdus keskkond, vanamuusikafestivalid, Augustibluus.

3. Pärnu – 1421

Endla teatriga suvepealinn, kus kuulutati välja Eesti Vabariik, asub Koidula park, ilmub Pärnu Postimees ja tegutseb jalgpalliklubi Vaprus ning kus oli üleujutus. Väike suurlinn, mis kihab elust, kuid sobib ka rahu nautijatele ja õppuritele, korraldatakse džässifestivali.

Aga ka: suvel liiga suvitajakeskne, suisa jälestusväärne paik. Mõttetult ülerahvastatud, kesise ranna ja teenindusega rannalinn, kus on liiga palju Viisitamme ning soomlasi. Üks jõmluse keskusi, levitab tibikultuuri.

Inimesi: Mark Soosaar, Kivisildnik, Jannsenid, Paul Keres, Jüri Jaanson, Raimond Valgre.

Täiendab

avalike suhete teenistuse juhataja Maily-Maria Kiviselg: Lydia Koidula ausammas, vanalinn, David Oistrahhi festival, kantrifestival, Konstantin Päts.

4. Kuressaare – 1334

Lääne-Euroopa idüll Eestimaal ehk vaimustav meretaguse Saaremaa pealinn koos ooperi- ja merepäevade, lossi, spaade ning vähese kuritegevusega.

Aga ka: liiga üles kiidetud ja soomekeskne Vjatšeslav Leedo kuningriigi pealinn, kuhu pääseb vaid pikas praamijärjekorras seistes.

Inimesi: Viktor Kingissepp, Mikk Mikiver, Paul Saagpakk, Gustav Ränk, Indrek Saar Urve Tiidus.

Täiendab

kultuurinõunik Heli Jalakas: jalgrattarajad mere ääres, Kuressaare lossipäevad, Villu Veski.

5. Viljandi – 1276

Kuldselt keskpärane ja reljeefne hästi korras pildiraamatulik folgilinn koos folgiliku ilmanägemise, lossimägede, kultuuriakadeemia ja Kondase keskusega, rääkimata Ugalast ja järvest.

Aga ka: jõmlus, võeh, mulgid!

Inimesi: Carl Robert Jakobson, Anzori Barkalaja, Ando Kiviberg, õed Taulid, Jaak Allik, Viljandi paadimees.

Täiendab

linnapea Kalle Jents: rippsild, vana veetorn, hansapäevad, jooks ümber Viljandi järve, Johan Laidoner, Hubert Pärnakivi.

6. Rakvere – 1259

Aina põnevamaks kiskuv väge täis ja hullude ideedega linn koos teatri, tarva, linnuse, meeste tantsupeo ja Baltoscandaliga, rääkimata hiigelpikast regilaulust või Kalevipoja ettelugemisest.

Aga ka: rikutud keskväljakuga väikekodanlik konnatiik-kolgas.

Inimesi: Kreutzvald, Arvo Pärt, Oleg Gross, Üllar Saaremäe, Maie Orav, Ants Leemets, Marko Pomerants, Bonzo.

Täiendab

Loe veel

pressiesindaja Jaanus Nurmoja: peagi algav maailma esimene punklaulupidu.

7. Otepää – 1244

Eesti lipu sünnipaigast talvepealinn ja suusaparadiis koos mägede, rulluisuteede, suusa MM-i ja Pühajärve ning Beach Partyga, rääkimata energiasambast.

Aga ka: liigub liialt rullnokki, uusrikkaid, muutumas kantpeade väljasõidukeskuseks. Tüütavalt palju higiseid sportlasi. Peale suusatamise on muud näpuotsaga.

Inimesi: Mart Juur, Šmigunid, Jaak Mae, Andrus Veerpalu.

Täiendab

vallasekretär Urmas Jaagusoo: Saku Suverull, Pühajärve kalapidu.

8. Elva – 1231

Mõõdukalt väike, roheline ja hubane männilinnake, ühtaegu Tartu maratoni linn koos FC Elva jalgpalliklubi, lasketiiru, gümnaasiumi ja järvega.

Aga ka: kohutavalt igav, unine, väikekodanlik.

Inimesi: Ain Kaalep, Johann Voldemar Veski, Erika Salumäe, Luisa Värk.

Täiendab

avalike suhete spetsialist Merike Järv: raudteejaam, raekoda, vesiveskid, eksootiliste tantsude festival, rattamaraton, Hugo Raudsepp.

9. Tallinn – 1116

Eesti kõige võimaluste meka koos trammi ja vanalinnaga, seal saab palju teenida ja kultuuri nautida. Rääkimata Toompeast, Pirita kloostrist, Kumust, laulupidudest, riigikogust, Nyyd-festivalist, Estonia, NO99 ja Voh Krahli teatrist ja kirikutest.

Aga ka: jube, lausa kohutav suurushullustus. Kõike on liiga palju, eriti Savisaart, inimeste närvid on haiged, kole arhitektuur, auklikud tänavad.

Inimesi: Edgar Savisaar, Tiit Ojasoo, Ain Lutsepp, Veljo Tormis, Eri Klas, Vana Toomas, Lennart Meri, Jüri Kuuskemaa.

Täiendab

abilinnapea Kaia Jäppinen: oma linnaelanikest hooliv linnavalitsus, värvikirev ja õpetlik ajalugu, 2011 saabuv Euroopa kultuuripealinna aasta, Ülemiste Vanake ja linnapea.

10. Kärdla – 1070

Kolmekümne arteesia kaevuga romantiline merelinnake koos odava silgu ja huumorimeelsete elanikega, tegutsevad ühepäevakohvikud ja Rannapaargu.

Aga ka: mõttetu ja unine.

Inimesi: Ave Alavainu, Erkki-Sven Tüür, kohvilähkrid.

Täiendab

kultuuriosakonna juhataja Kaja Hiis: aedlinna aiad, noortefoorum Ankur, lastefestival, kohvilähkrite lustipidu, käsitöölaat, Eveli Saue, Helle-Mare Kõmmus.

11. Võru – 958

Linn, kus elavad Eesti vaim ja süda koos eheda Võru murdega, asuvad Kreutzwaldi sammas ja Kuperjanovi pataljon, rääkimata Tamula järvest, järvemuusikast, folkfestivalist ja hansa-joogist.

Aga ka: kurjad inimesed, ilguvad „Eesti ema” ausamba ümber. Linn tammub paigal.

Inimesi: Erkki Nool, Ivi Eenmaa

Täiendab

suhtekorralduse spetsialist Keiu Ruus: Kreutzwaldi park ja muuseum, rippsild, liivaskulptuuride festival, Alar Sikk.

12. Türi – 898

TÜ kolledži, kahe muuseumi, raudtee ja tiigiga kevadpealinn, kus asub söögikoht Külla Jürile ja toimuvad lillelaadad.

Aga ka: sumbunud keskus koos lõputu aiatööga, püha isa, kes põletati koos abilisega.

Inimesi: Kaia Iva.

Täiendab

nõunik Kersti Viilup: Grillfest, Jaan Eilart.

13. Põlva – 878

Lõuna-Eesti ilusaim, turvaline väikelinn koos vahelduva maastikuga, liigub setukesi, asub Intsikurmu laululava, tegutsevad orienteerumisklubi Kobras ja spordiklubi Põlva Serviti, toimub Põlva Folk, järvel vägev valgusinstallatsioon.

Aga ka: vaatab liiga palju Tartu poole.

Inimesi: pastor Oldekop, Jakob Hurt.

Täiendab

linnaksekretär Heli Tiisler: motoriseerimata sõidukite mäest laskumise võistlus, pikalauapidu, tervisekõnd, Ants Nurk.

14. Paide – 849

Eesti keskpunkt, süda koos kuningate, lossivaremete, hea kultuurimaja ja paekiviga, kõrts Kaval Ants, eetris Kuma raadio.

Aga ka: hullunud riigikogulane ja omapäratu linn.

Täiendab

Teabenõunik Alo Aasma: Paide-Türi rahvajooks, ralli, Arvo Pärt, Carmen Kass, Ita Ever.

15. Keila – 839

Traditsioonidega paik ilusa kiriku, muuseumi ja veekeskusega, läheduses juga ja golfiväljakud, toimub õhupallifestival.

Aga ka: kohutava planeeringuga Tallinna magalast Paldiski eeslinn, pättidest elanikud.

Inimesi: Indrek Sei, Siiri Sisask, Kärt Tommingas, Peeter Volkonski.

Täiendab

kultuurispetsialist Peep Raun: kevadlaat, Erik Tohvri alias Hans-Erik Laansalu.

16. Põltsamaa – 832

Turvaline veini-, roosi- ja ketšupipealinn jõe, sildade, saarte, rahu, romantikaga. Seal elavad sõbralikud inimesed ja sealt on igale poole Eestis võrdselt pikk maa. Meenuvad Põltsamaa Kuldne ja Aleksandrikool

Inimesi: Liivimaa hertsog Magnus, Tiina Joosu ja vennad Sõnajalad.

Aga ka: moosikeetjate kolgas.

Täiendab

nõunik Maimu Kelder: Sõpruse park, Põltsamaa Fest, võistlus Suured Tõllud, Karl August Hermann, Herbert Kuurme.

17. Karksi-Nuia – 766

Kordumatu looduse ja viltuse kirikutorniga kena asula, kus asuvad Kitzbergi muuseum ja ausammas, loss, toimuvad motokrossid ja jooks ümber järve.

Aga ka: tsivilisatsioonist kaugel olevas paigas tehti jooki, mida veidrikud nimetasid järjekindlalt õlleks, noortele väheatraktiivne.

Elanikke: Margus Hunt.

Täiendab

vallavanem Arvo Mailing: palju kunstiga tegelevaid inimesi-ühendusi, Enno Alliku kunstigalerii, rattamaraton, Karksi-Nuia mängud, Lille-Astra Arraste, Märt Israel.

18. Tõrva – 763

Võrratu ümbrusega kaunis väikelinn, kus toimus „Porgy ja Bessi” etendus.

Aga ka: vaja identiteet leida, kaua ooperiga ikka uhkustada, Barclay de Tolly nimeline hotell teeb kuulsale sõjaväelasele häbi.

Inimesi: Herta Laipaik, Novella ja Hedvig Hanson, Ingrid Tähismaa.

19. Saue – 757

Hea asukoha ja transpordivõimalustega rahulik suvilalinnake, kus on mõis ja tammikud, toimub folklooripidu.

Aga ka: nõukogudeaegne ilmetu papist küla ehk Tallinna lävepakk.

Inimesi: Marko Asmer, Toivo Asmer.

Täiendab

linnapea Orm Valtson: perepäevad, muusikakoolide festival Visioon, Madis Milling.

20. Kilingi-Nõmme – 752

Ilusa loodusega metsaeestlaste pealinn, kus toimub Schillingu muusikafestival.

Aga ka: eestiaegne paljude hukkunutega filmiplahvatus koolis. Pärast ümbersõidutee ehitamist on elu seiskuma hakanud.

Inimesi: Ants Laaneots, Liisi Koikson.

Täiendab abivallavanem Andres Kukk: koopad, puust kärbseseen, juunis taasavatav vabadussammas.

21. Rapla – 741

Kahetornilise kirikuga linn, kus toimuvad orelipäevad, asub Vesiroosi gümnaasium ja ilmub ajaleht Nädaline.

Aga ka: vaikelu keskus, areng voolab sama laisalt nagu Konuvere jõgi.

Inimesi: Thea Paluoja, Anne Veski, Andres Sõber, Müürsepp, Andres Ehin, Priit Võigemast, Märt Avandi.

Täiendab

avalikkussuhete spetsialist Kaili Kalamäe: parim kodulinn lapsele, Linna Pea Rock, VesiroosiVISIOON, (M)elu mess.

22. Antsla – 725

Kauni looduse ja sõbralike inimestega väikelinn, kus toimub Hauka laat.

Aga ka: liiga väike ja vaikne, hea koht kloostri ja vanadekodude rajamiseks.

Inimesi: Andrus Värnik, Vahur Kersna, pudelikorjaja Gerke, Kaika nõid.

Täiendab

vallavanem Tiit Tõnts: vabadussammas, 1956. aastast pärinev kultuurimaja, Jaanus Kala viievõistlus.

23. Narva-Jõesuu – 715

Eesti kauneima ranna, sanatooriumide ja omapärase arhitektuuriga tuhmunud teemant, seljanka.

Aga ka: eemaletõukav vägivald puitehitiste kallal, Eesti riik pole sinna veel jõudnud, räämas, mahajäetud.

24. Abja-Paluoja – 695

Põlis-Mulgimaa väike puust pealinn kõrtsi ja tikutopsimehikese kujuga.

Aga ka: perspektiivitu, sumbunud ja mahajäänud paik.

Inimesi: Toomas Hendrik Ilves.

25. Räpina – 690

Pisike ja metsane aianduskooli, mõisa ja paberivabrikuga linnake.

Aga ka: hullunud püssilaskjast õpetaja.

Inimesi: Aapo Ilves.

Täiendab

vallavanem Teet Helm: suvelavastused, Richard Ritsing.

26. Jõgeva – 670

Kartulile „Jõgeva kollane” nime andnud külmapealinn, kus toimuvad koolinoorte luulekonkursid ja Alo Mattieseni muusikapäevad, rääkimata Jõgeva TREFF-ist, ning kus mängitakse saalihokit.

Aga ka: ühe tänavaga kunstlik moodustis, Rahvaliidu pesa, sipleb arutus suunaotsingus.

Inimesi: Ants Paju, Betti Alver, Jüri Leesment, Aivar Kokk, Kalevipoeg.

Täiendab

spetsialist Merle Meitus: jõuluvana tuba, Hele Kõre.

27. Valga – 659

Rahulik piirilinn Läti ligiduses Pedeli jõe ääres.

Aga ka: kiratsev ja räämas provints koos Tiit Vähi autobaasiga, et mitte öelda stardipolügooniga.

Inimesi: Pavel Loskutov, Julius Kuperjanov, Ragnar Kond, Meelis Atonen.

Täiendab

avalike suhete spetsialist Kadri Napritson: raekoda, Borderrocki festival, Pavel Loskutovi Cup, Alfred Neuland.

28. Narva – 632

Aleksandri kiriku, Hermanni kindluse, Kreenholmi manufaktuuri ja Eesti gümnaasiumiga piirilinn, kus tegutsevad sümfooniaorkester ja jalgpalliklubi Narva Trans, toimuvad 1. mai paraadid.

Aga ka: kaubalinna kadunud hiilgus, vohav nõukogulikkus, palju venelasi.

Inimesi: Tanel Mazur, Mihhail Stalnuhhin, Paul Keres, Salme Reek, Jüri Nikolajev.

Täiendab

turismispetsialist Katrin Liblik: multikultuursus, Narva bastionid, ajaloofestival ja „Narva lahing”, Chopini-nimeline pianistide konkurss, barokkfestival, Eduard Vilde, Oskar Luts.

29. Suure-Jaani – 631

Soomaa-ligidane väikelinn, kus elab heliloojate Kappide ja Lembitu vaim.

Aga ka: ühe poega igav linn.

Täiendab

avalike suhete spetsialist Leili Kuusk: vanade olümpiaalade võistlus, Johann Köler.

30. Lihula – 618

Samba, linnuse ja loodusfilmide festivaliga mugav pisilinn, kus kantakse Eesti kauneimaid rahvariideid ja asub Särtsu baar.

Aga ka: Madissoni varjuga tänavküla ja sambasaaga.

Inimesi: Rein Hanson, Tõnu Ots, Aleksei Lotman.

Täiendab

vallavanem Anu-Lii Jürman: Lihula triatlon, Mati Mandel.

31. Mustvee – 611

Peipsi-veerne kalalõhnaline kurgi- ja sibulalinn nelja kiriku ja vanausulistega.

Aga ka: kole, venestunud.

Inimesi: Dmitri Ganin, perekond Haamerid.

Täiendab

linnapea Mati Kepp: Kalevipoja uisumaraton ning vee- ja kalafestival.

32. Jõhvi – 592

Kontserdimaja, Viru vangla ja viaduktiga, vene elanikkonnaga, kuid eestimeelne, kiirelt ja palju muutunud põlevkivilinn, kus on head poed.

Aga ka: ebaturvaline vene kolgas, ebaõnnestunud regionaalminister.

Inimesi: Aleksander Tõnisson, Vallo Reimaa, Andrei Hvostov, Kristiina Ojuland.

Täiendab

vallavanem Tauno Võhmar: balletifestival, käsitöölaat Viru Nikerdaja, rahvuskultuuride festival Loomepada, Eduard Bornhöhe, patriarh Aleksius II, Ago Gaškov.

33. Loksa – 588

Konteineritehasega kaluriküla männimetsas, kus asub tervisekeskus ja toimuvad paastulaagrid.

Aga ka: pidav jama võimuga.

Inimesi: Mikk ja Tõnu Mikiver.

Täiendab

avalike suhete juht Ingeldrin Viljak: Valgejõgi, 1930 valminud bussijaam, Nõmme elurajoon, merepäev, laste laulupäev.

34. Sindi – 560

Ketrusvabriku ja kasarmutega töölisasula.

Aga ka: pankrot ja Bussi-Pirjo.

35. Kallaste – 545

Hubane Peipsi-äärne kalalõhnaline sibula- ja kurgilinn koos vanausulistega.

Aga ka: kolgas, kus puuduvad söögikohad.

Täiendab

linnasekretär Anne Läns: kalurite imesõidukite festival Karakatitsa, punasest liivakivist kaljud, sibula- ja meelaat, vanausuliste kultuurifestival PEIPUS, Eduard Tubin, Grigori Kromanov.

36. Kunda – 542

Positiivselt arenev tsemendipealinn koos Sõbralaada, tsemendimuuseumi, sadama ja tööstusettevõtetega.

Aga ka: jube tolm, puuduv linnakeskus.

Täiendab

linnapea Allar Aron: seitse tsemenditehase rajaja Soucantoni skulptuuri linnas, saksofonistide suvekool, merepäev, Öpikute suguvõsa, Jüri Parijõgi, Lembit Andresen.

37. Mõisaküla – 539

Rahulik koht, kus võiks elada, kui hakkad raamatuid kirjutama.

Aga ka: linna pole ollagi, raudteejaama ka mitte, identiteedist rääkimata, väljasurnud lõpp-punkt.

Inimesi: Jüri Kukk.

Täiendab

sekretär Sirje Lepikson: Alar Kotli projekteeritud kirik, Arnold Luhaääre nimeline tõstevõistlus, Memme-Taadi päevad, Ilmar Mändmets.

38. Paldiski – 532

Laguneva Pakri poolsaare militaarne sadamalinn koos rahuoperatsioonide keskuse ja Skoutspataljoniga.

Aga ka: venestunud paik koos tuumareaktorite ja ametnike korruptsiooniga.

Inimesi: Amandus Adamson.

Täiendab

arenguosakonna juhataja Külli Moutsinga: Eesti kõrgeim majakas, Jaan Mölder, Peeter I.

39. Tamsalu – 520

Ettevõtlik, noor ja sportlik Pandivere raudteelinn koos teraviljakombinaadi ja Hagari pagaritega.

Aga ka: seisev raudteejaam, häviv tööstusküla.

Inimesi: Ants Arukuusk.

Täiendab

vallavanem Toomas Uudeberg: vabad lasteaiakohad, Vistla vennaskalmistu, lubjapark, Tamsalu-Neeruti suusamaraton, Sergei Kurotškin.

40. Sillamäe – 516

Nunnu, stalinistliku arhitektuuriga ülipuhas tuumapealinn koos sadama ja haritud venelastega.

Aga ka: radiatsioon, saaste, venepärane tööstuslinn.

Inimesi: Tiit Vähi.

Täiendab

infojuht Eevi Paasmäe: intriigideta linnavalitsus, Vanalinna kooli kirjanduslik ball, Ain Kiviorg.

41. Tapa – 509

Militaarne raudteelinn, Kalevipoja kujuga Eesti kirjakeele häll.

Aga ka: võika nime ja põleva veega räämas linn, kus ilmus ajaleht Tapa Kommunist.

Inimesi: Priit Pärn.

42. Kehra – 508

Tööstuslinn, kuhu käib rong, kus on mõis ja väravpalliklubi.

Aga ka: haisupealinn.

Inimesi: Silvi Vrait.

Täiendab

vallasekretär Annika Voosel: Jägala jõgi, rütmikafestival, käsipallivõistlus Kehra Cup, Kare Kauks, Tõnu Aav, Laine Mägi.

43. Võhma – 460

Küünlatehasega väikelinn.

Aga ka: Eesti vaeseim linn, inetu, ilmetu vorstivabriku pankrotipesa.

Inimesi: Anneli Peebo, Jaak Aab.

Täiendab

abilinnapea Aare Järvik: Võhma gümnaasiumi talveaed, tuletõrjemaja, Kesk-Eesti laat, Võhma linna päevad, küünlanäitus, küünlavabriku omanikud šveitsi-saksa abielupaar Peter-Paul ja Elke-Klara Wütrich.

44. Maardu – 443

Väike hubane lillerikas vene küla, kust saab ööpäev läbi alkoholi koos suure kiriku, spordihalli ja jalgpalliväljakuga.

Aga ka: stalkerlik maastik väävlitossu ja õlihaisuga.

Täiendab

linnasekretär Tiiu-Ann Kaldma: turvalisus, stalinistlik kesklinn, keemiakombinaadi varemed, folkloorifestival, laat, jooks ümber Maardu järve, maslenitsa – vastlad vene moodi, kalapüügivõistlus, Georgi Bõstrov, Külli Tammik.

45. Püssi – 432

Maailma pikima majaga puitlaastplaadipealinn.

Aga ka: sinna ei läheks isegi siis, kui pekstaks.

Täiendab

linnapea Marge Männi: rohelus, vaikus, seeriajooks, jalgrattamatk.

46. Kiviõli – 428

Baltikumi kõrgeima tuhamäega roheline keemikute linnake, kus toimuvad mootorrataste mäkketõusu võistlused.

Aga ka: räpane ja õline paik, muulased ja korruptsioon.

47. Kohtla-Järve – 422

Stalinistliku kultuurimaja, kainete kaevurite ausamba ja põlevkivimuuseumiga põlevkivipealinn, kus on väiksed kommunaalmaksud.

Aga ka: räpane ja korruptsioonist puretud minevikulinn, absoluutne koleduse tipp, kus nähtav elu puudub, seal elamine võrduks Siberisse küüditamisega.

Täiendab

aselinnapea Riina Ivanova: hästi arenenud sotsiaalne infrastruktuur, tööstusmaastik, noorte vokalistide konkurss, rahvusvähemuste festival, Elina Partõka, Valeri Korb.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare