Elanikud leidsid Aegnalt hävinuks peetud Jeruusalemma kivilabürindi

 (1)

 Kaks Aegna saare püsielanikku leidsid 1930-ndatest pärit andmete järgi üles kividest laotud ringi, mida tol ajal nimetati Jeruusalemma linnaks.

Kiviring leiti endisest kesk-komandopunktist 90 meetrit lõuna pool asuvalt metsastunud alalt, selle kivid olid 15–30 sentimeetrise samblakihi ja rohukamara all, kirjutab Aegna.ee.

Juba esimeste sambla- ja rohukamarate eemaldamisel fikseeriti ühtsete ridadena ja ligi 35-sentimeetriste vahedega kivilabürindi ringide kaarjad osad.

Kivikülvi osalise puhastamise käigus fikseeriti ka kiviridade ootamatult hea seisukord. Esmaste hinnangute põhjal kinnitasid leidjad, et kivilabürindist on säilinud umbes 70 protsenti.

Arheoloog Villu Kadakas selgitas Päevaleht Online’ile, et põhjus, miks kivilabürint leiti arvatust veidi teisest kohast, võib olla kaartide nihkesseminek võrreldes Nõukogude ajaga. Kadakase sõnul oli kaardimaterjal toona üsna salajane asi.

Esimesed teated Aegna kivilabürindist pärinevad 1930. aastast, kui kodu-uurija Peeter Mei leidis Eerikneeme idaosast sambla ja murukamara alt kividest laotud labürindi. Eestis säilinud vanu labürinte võib kohata veel vaid Hiiumaal Kootsaare poolsaarel ja Kaibaldi külas ning Aksi saarel.

Hiiumaa muuseumi direktori Urmas Seliranna sõnul on labürindi ehitamisaega raske määrata, sest neid ehitati Eestis alates Rootsi ajast kuni 19. sajandi esimese pooleni. Eestisse jõudiski labürintide ehitamise traditsioon Seliranna sõnul ilmselt Skandinaaviast.

Samal teemal:

„Labürintide otstarve pole üheselt kindel. Võib öelda, et neid kasutati kohalikel maagilistel või mängulistel eesmärkidel,” ütles Selirand.

Vaata ka: http://www.aegna.ee/page/26

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare