Kuid teravaid nooli pole teele saadetud ainult sealt. Eile võttis sõna ka peaminister Andrus Ansip, kes nõudis Delfi vahendusel elektritootjalt põhjalikke selgitusi hinna tõstmise soovi tagamaade kohta. „Ka mina ise tahaksin neid põhjendusi teada,” ütles Ansip.

Eesti Energia väljastas seepeale pika pressiteate, kus firma tippjuhid üritasid soovitava elektri hinna tõusu tagamaid veel kord selgitada.

Kuid mida rohkem asja selgitatakse, seda huvitavamaks see läheb. Eesti Päevaleht avastas, et Eesti Energia ei näita avalikkusele kõike läbipaistvalt. Kõige eredamalt tuleb see välja põlevkivi hinna tõstmise taotluse puhul.

Ettevõte tõi laiali saadetud materjalis konkreetselt esile, et põlevkivi kaevandamine muutub kulukomponentide kallinemise tõttu aastas 34 miljoni euro võrra kallimaks (keskkonnatasud 15 mln eurot aastas, transport ja töövahendid 6 mln, kulum 6 mln ja tööjõukulud 7 mln). Seepärast peaks konkurentsiamet lubama tõsta kaevandatava põlevkivi hinda 2009. aastast kehtima hakanud 10,552 eurolt 13,28 eurole tonni kohta.

Mis 13 miljonit?

Eesti Energia enda 2010. aasta tulemuste aruande järgi võeti mullu maa seest välja 17 miljonit tonni põlevkivi. Ent kui eeldada, et selline tootmismaht säilib ka aastal 2012, kui peaks hakkama kehtima ettevõtte soovitud kõrgem põlevkivi tonnihind, ei tähendaks see Eesti Energia põlevkivikaevandustele mitte 34 miljoni euro võrra suurenenud sissetulekut, vaid minimaalselt 47 miljoni võrra kasvanud tulu.

Ehk siis ettevõtte avalikult välja käidud hinnatõusu põhjendavate komponentide summa (34 miljonit eurot aastas) ja potentsiaalse tegeliku suurenenud tulu (47 miljonit eurot) vahe oleks oma 13 miljonit eurot aastas.  Kui Eesti Päevaleht sellise vahe kohta küsis, selgus mõndagi huvitavat. Esiteks korrigeeris firma avalikkusele esitatud teates põlevkivi tootmise hinna tõusu kulukomponentide aastast kogumahtu. „Teatesse kõiki kuluridasid ei kirjutatud,” märkis pressiesindaja Marina Bachmann. „34 mln eurot ei ole kogu kulude kasv, vaid ainult suuremad [põlevkivitootmise kulukomponendid]. Kulud kasvavad tegelikult 37,7 mln [eurot aastas].” Paraku keeldus ettevõte ärisaladusele viidates kategooriliselt avalikustamast, mida peidab endas lisatud 3,7 miljoni euro suurune summa.

Kuid ka see väike salajane komponent ei anna veel kokku lihtsa arvutusega paljastatud 13-miljonilist hinnavahet.

Põlevkivitootmine väheneb

Eesti Energia napist lisaselgitusest tuli välja, et ettevõte ei opereeri hoopiski mitte viimaste reaalsete põlevkivi kaevandamise aastaste mahtudega, vaid kasutab hinna tõstmise soovi alusena konkurentsiameti eeldusi või muid prognoose.

Elektritootja teatas, et 2009. aastast kehtima hakanud põlevkivitonni reguleeritud hinna aluseks oli konkurentsiameti eeldus, mille kohaselt nähti maavara aastaseks tootmismahuks ette 15 miljonit tonni. Praegu kehtiva tariifiga korrutades annaks see aastaseks minimaalseks müügituluks 158,3 miljonit eurot.

Hinna tõstmise taotluses prognoosib Eesti Energia, et 2012. aastal ei kaevanda nad enam 17 miljonit tonni põlevkivi, vaid 14,7 miljonit tonni. Uue tariifi järgi annaks see kokku 195,7 miljoni suuruse minimaalse põlevkivi müügitulu ja vahe oleks seega 37,5 miljonit eurot, mis vastaks täpselt soovitava hinnatõusu suurusele (37,7 miljonit eurot aastas).