Elektrimootoriga paadiga võib taas kalale põristada
Harrastuskalurite rõõmuks tühistas keskkonnaministeerium augusti alguses enam kui kümnendi kestnud keelu, mis ei lubanud ühegi mootorpaadiga sajast hektarist väiksematel järvedel ning kümnest meetrist kitsamatel jõelõikudel sõita. Nüüdsest see keeld enam elektrimootoritega veesõidukitele ei kehti.
Ettepaneku vastavateks seadusmuudatusteks tegi mullu nii Lõuna-Eesti kalastajate klubi (LEKK) kui ka põlevkivitootjate ametiühingute liit.
LEKK-i ettepanekut toetas ka maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott, kelle kinnitusel tekitab elektrimootor sisepõlemismootorist oluliselt vähem müra ja vibratsiooni. Samuti ei leki elektrimootorist veekogusse õli ega kütust ning ka paadi liikumiskiirus on väike, seega ei teki tugevat järellainetust, mis paiskab üles põhjasetet, ohustades niiviisi kalade kudemisalasid.
Ajast ja arust keeld
LEKK-i juhataja Lea Saar ütles, et muudatusest võidavad peale kalapüügihuviliste kõik, kel on paadiga veekogudele asja. „Omal ajal oli selline keeld tõesti õigustatud, kuna elektrimootoreid ei olnud tollal veel nii palju saada,” märkis Saar.
Keelde tuleb endiselt kontrollida
•• Lõuna-Eesti kalastajate klubi juhataja Lea Saar viitas, et elektrimootoriga veesõidukite lubamine väikejärvedele ning kümnest meetrist kitsamatele jõelõikudele ei tähenda veel seda, et õngitsejad ja teised looduses puhkajad võiksid niisama ükskõik millisele veekogule minna. „Eelnevalt tuleb ikkagi uurida, kas tegu pole veekoguga, mis jääb kaitsealale või siis kehtib sellel maavanema kehtestatud sõidukeeld,” osutas ta. „Samuti tuleb kontrollida, mida ja millal on püüda lubatud.”
•• Saar tõi näiteks, et varem tohtis Lõuna-Eestis mootorpaadiga sõita ainult Emajõel.
•• Selline kord pärines 1998. aastast ja oli kalastajate esindajate hinnangul selgelt põhjendamatu.
•• Nüüdsest võib elektrimootoriga põristada enam kui tuhandel Eesti avalikul järvel ja paisjärvel.
